Jumalateenistusest ja laulupeost

Olin sel aastal laulupeoline. Hämmastav, kui sakraalne kogemus on laulupidu. Kogu ürituses oli mitmeid jumalateenistuse elemente. Ühislaulud. Teadustaja kasutas kiriku-fraasi: "See laul on lauluraamatutes number see ja see..." Hea tuttav tunne oli. Palve haaras kaasa. Ja läks kordamisele. Looja -- hoia Eestimaad. Kirikus juhtub harva, et palve on nii võimas, et läheb kordamisele. Kaks jutlust, nagu enamikus vabakirikutes, olid kah head. Need Tõnis Mägi ja president Ilvese omad. Laulupidu pole meele lahutamiseks, vaid meele kokkuliitmiseks. Tabav, lühike ja meeldejääv. Ja osaduse kogemus -- tabamatu aga tegelik. Pastoritele võiks teha täiendõppe ülesandeks -- analüüsida, millised sarnasused ja erinevused on laulupeol ja jumalateenistusel.

Eile tõusis vestlusringis üles küsimus, kus on eestlase osaduskond. Eestlane tundub olevat hirmus individualist. Aga ainult pealiskaudsel vaatlemisel. Vähemalt kaks eestlaslikku osaduskeskkonda leidsime kiiresti: saun ja laulupidu. Aga see on vist juba natuke teine teema, nii et seda ma siin pikalt arendama ei hakka.