Oo, ma olen higine...

Ma olen higine. Kämblakoopad on villis. Nad tuikavad... Ning nii hea on olla! Kui olukord paberile panna, siis ma defineeriks seda kui "kasulikkuse tunnet". See on tehtud töö rõõm.

Eelmine neljapäev ja reede oli niru olla. Eile ja täna aga vastupidi. Algul arvasin, et asi on osaduses Jumalaga... et ei loe piisavalt piiblit, ei palveta. Et ei mõtiskle psalmide üle, ega teeni.

Aga kui ma järele mõtlen, siis ega ma eile rohkem palvetanud kui neljapäeval, või reedel. Tegelikult eile vist piiblit üldse ei lugenud... ja õhtuks oli ikkagi nii hea olla! Ning sa küsid, miks Märt? Miks?

Asi läheb tagasi tegelikult piibliloo algusesse. Seal on kirjas see needus, mis meestele kaelale pandi. Töötegemise rõõm ja vaev. Kui mees tööd ei tee, siis tunneb end maru kehvasti. Enesehinnang langeb, tekivad süümekad, ja mis kehvemate meeste peal veelgi hullemini väljendub: elab oma pahameele teiste peal välja...

1. Neljapäeval ja reedel ma ei saanud töötada. Ja ega ka e-kirjade saatmine Soomest-Eestisse pinget ei paku...

2. Eile aga sain kolm tundi müriseva trimmeriga puhastada jõge. Väga ilusaks läks aed! Imetlejaid oli ka palju... Ja õhtul sain olla sotsiaalses keskkonnas, mängida abikaasa-tundmis-mängu Tuttit teise abielupaariga. Väga lõbus ja põnev oli...

... ja täna, nagu öeldud, olen lihtsalt läbinisti higine. Klaviatuur kipub niiskeks... Tervelt neli tundi tõstsin ränkraskeid keraamikaplaate. Aitasin oma abikaasa sugulasel, mormooniusku mehel, maja ehitada. Ja jälle, väga tore ja lõbus oli.

Jooksen nüüd duši alla ja olen rõõmus, et Jumal ei oota meilt ainult palveid ja piiblilugemisi. Vaid ka midagi sellist, mida ihunahaga tunda on.