Läki peldikuid pesema

Ükskord juhtus nii, et pidime kogudusega teise koguduse peldikuid pesema... Minu jaoks on see kurb lugu, sest mulle tundus, et mitte meile ei tehtud liiga, vaid...

Ah, ma alustan algusest

Olime Rootsis, noorteühendusega GoingUp (seesama, millest kujunes välja Risttee). Seal oli üks massiivne noorteüritus, nimega Punkt. Ja mille atmosfäär oli nagu jalgpallivõistlustel. Sinna tuldi üle kogu Rootsi kokku ja rahvas hõiskas sama spontaanselt nagu spordiväljakuil.

Olime seal nagu turistid. Õppisime. Panime asju kõrva taha, et siis printsiipe Eestisse importida.

Juhtus aga nii, et peale üritust hakkasime uurima, et kuidas meie neid aidata saaksime. Noh, et äkki aitame koristada või nii... ikkagi metsikult kommi- ja burgeripabereid. Et äkki annaksite meile luuad, või nii?

Andsidki. Lisaks luudadele aga andsid midagi veel... ütlesid, et "oleks vaja ka peldikuid koristada". Sest üritusel käis läbi rohkem kui tuhandejagu noort, siis vetsud olid lagaga üleõnnistatud. Põrandad märjad, prügikastid üle ajamas.

Mäletan sellest õhtust seda, et osad meie meeskonnast jätsid töö pooleli ja jalutasid keldrisse, oma magamistubadesse. Mõned pidasid vastu, aga kui töö oli läbi, siis kõigil mornid näod ees. Tekkisid inside joked sellest, kuidas eestlasi võõral maal mustaks tööks ära kasutatakse.

Ja kui mina oma luuaga allkorrusele jõudsin ja teisi üles koristama utsitasin, siis sain mitmest torust vastu, et "ega me lollid ole. me ei tulnud selleks siia!".

Mäletan neid sõnu vist seepärast, et solvusin. Ja pettusin. Alles me olime ülistuse ajal üheskoos käsi üleval hoidnud, aga nüüd äkki on kogu meelsus kadunud. Vetsuveega alla lastud...

Mõnikord kritiseerime neid ameeriklasi (ka oma koguduses), kes tulevad Eestisse nagu turismireisile. Tulevad teevad misjonit, eksootilisel maal. Et siis: tulek valedel motiividel.
Seda luuavart käes aga hoides, ma tundsin, et kõige konstruktiivsem kriitika mida me sellistele inimestele teha saaksime, oleks see, kui me oma eludega eeskuju näitame. Peldikutes kahjuks, meie risttee koguduse eellased, seda küll ei teinud.

Kuigi ka peldikutes ja just keset prahti on võimalik pidada häid jumalateenistusi... arvan, et see on printsiip, mida oleks pidanud õppima...

...ja andke mulle andeks, et teie peale solvusin!