Jumala lugu ja meie lood

Teoloog Harvey Cox on öelnud: "Kõigil inimestel on sisemine igatsus kuulda ja jutustada lugusid, ning leida lugu, mille järgi elada."

Olen viimasel ajal suure huvi, lausa põnevusega, kuulanud noorte kristlaste lugusid. Oleme kogunenud Risttee kogudusekooli grupiga neljapäevaõhtuti meie kodu suur laua ümber. Oleme lugenud Piiblit. Oleme püüdnud sügavuti mõista, mis on Jumala loo sõlmpunktid.

Oleme jutustanud oma lugusid. Jumalaga kohtumisest, iseendaks saamisest, patust ja andestusest, usulisest pöördumisest, Piibli tähendusest. Oleme neist lugudest puudutatud, julgustatud, vaimustatud. Ja natuke on need pannud meid vaidlema kah.

Hämmastav, kui suur on Jumala armastuse lugu maailma vastu. Kuidas see põimub meie elu- ja usulooga! Ja kuidas see kutsub meid osalema, muutuma.

Kui me räägime kellelegi oma lugu, ja teeme seda avameelselt, siis me lubame tal astuda oma ellu. Kui Jumal jutustab meile oma lugu, siis ta lubab meil osaleda tema elus. Kuula Jumala lugu, ela sellele kaasa, ja astu Jumalale lähemale. Kuula seda lugu enda elus, teiste inimeste eludes, maailmas, Piiblis, Kristuse isikus, Püha Vaimu töös, loomise imelisuses. Jutusta sellest teistele.

Vahest see ongi niinimetatud "usu tunnistamise" tuum. Vahest tuleb jutustada oma lugu ja Jumala lugu, ja kuidas need lood omavahel põimuvad. Ja ülejäänu pärast mitte liiga muretseda. Hästi jutustatud lugu -- sõnade ja eluga -- ei jäta ükskõikseks.