Väljakutsed kirikule

Keegi küsis minult hiljuti: Millised on Eestis kirikute ees seisvad väljakutsed? Mõtlesin pisut. Hm! Millised siis?

Arvan, et kindlasti on kaks väljakutset, ülesannet, mõtlemise- ja tegutsemisekohta... Heal lapsel mitu nime...

Esiteks, kristliku kogukonna -- kiriku -- ja ühiskonna suhted laiemalt. Kuidas kirik võiks selgemalt ja loomulikumalt teenida kogukonda, milles ta elab, millest ta on osa? Ma tean, et kirikud teevad mitmeid toredaid ja vajalikke projekte -- sotsiaaltöö, noorsootöö ja muus vallas. Aga kuidas jõuda projektidest eluviisini?

Teiseks, kuidas kujundada jumalateenistuse laad selliseks, et tänavalt kirikusse astuv inimene ei peaks minema läbi ajamasina. See tähendab, ei peaks astuma ajas tagasi viiskümmend või kuuskümmend aastat. Muidugi, on niisuguseid jumalateenistuse traditsioone, mis on kultuuriga vähem seotud, rohkem ajaülesed -- näiteks roomakatoliku missa või ortodoksi liturgia. Ehkki teatud muutusi toimub sealgi. Evangeelsed kirikud on aga palju kultuuritundlikumad. Ja kui see on nii, siis parem olla seda loovalt ja inspireerivalt.

Vaat, niisugused mõtted sombusel maihommikul.