Mil sõnadest ei piisa

On hetki elus, mil sõnadest ei piisa...

On hetked, mil sinus on nii palju rõõmu, et see ei mahu sinusse ära.

• Ma mäletan siiani nii selgelt seda õhtut, mil ma 10-aastase poisina oma voodis olles palusin Jeesusel olla oma elu valitsejaks ning juhiks. Ma pole eales tundud ülevoolavamat rõõmu, kui tundes oma südames kindlalt, et see palve sai vastatud.
• Ma mäletan siiani seda päeva, mil ma seisin altari ees, ning vaatasin Annat jalutamas oma isa käekõrval minu poole, et saada mu abikaasaks. Külmavärinad jooksid üle selja ja sisemuses möllavaid tundeid oli liiga palju, et sõnadesse panna.
• Ma mäletan siiani seda hetke, mil mu väike tütreke Emma nägi peale 12-tunnist sünnitust ilmavalgust. Olla tunnistajaks sündimise imele ning kogeda hingematvat aukartusega segatud tänulikkus on elumuutev.

On hetki, mil sa tunned et sõnadest lihtsalt ei piisa. Need on nii küündimatud ning pinnapealsed.

• Mu parim sõber Reimo läks täna hommikul tööle selleks, et kuulda oma töökaaslase surmast. Lakooniline teade: "12.mail toimus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal Kadrina vallas, kus sõiduauto Saab 9000, mida juhtis 1979. aastal sündinud Aare, sõitis kurvis teelt välja põllule ja rullus üle katuse. Juht hukkus sündmuskohal." Aarest jäid maha naine ja väike laps... Pealelõunal käis Aare naine koos oma väikese lapsega tööjuures mehe asjadel järel. Mida sa ütled sellises olukorras? Kuidas sa väljendad oma kaastunnet ja valu?
• Meil on 2 väga vahvat naabrilast - Vanessa ja Inessa. Umbes kuu aega tagasi rääkis meile nende vanaema Eda, et 6aastasel Inessal on ravimatu neeruhaigus. Inessa, kes on otsekui üks väsimatu energiapomm, alati täis naeru ning kustutamatut tegutsemisiha, peab iga päev võtma pihutäie kõige kangemaid ravimeid. Kui täna üle tüki aja nägime vanaema Eda ja küsisime kuidas Inessal läheb, siis kuulsime, et selle väikese tüdruku neerud ütlesid 2 nädalat tagasi üles ning ta on sellest ajast olnud haiglas tilgutite all. Arstid ei julge enam öelda, kauaks tal elulootust jäänud on. Kui Anna ütles, et me palvetame Inessa eest, siis täitusid vanaema silmad pisaratega ning ta suutis vaid tänada selle eest... Mida sa oskad öelda tundes elu ebaõiglust sind kriipivalt valusalt pitsitamas?
  

On hetki, mil me sõnadest jääb väheks.
On hetki, mil kõik mis me teha saame on lausuda palve me Taevase Isa poole.
Palun palveta Aarest maha jäänud väikese lapse ning ta abikaasa eest. Palun läkita teele üks palve Inessa ja ta pere eest.