Elu-muutvad 90 minutit

Mul on üks väga hea sõber, Egert, kellega me käisime 4 aastat koos ülikoolis ning õppisime kõrgemat matti ning informaatikat. Küll sai loengutes juttu aetud, töödest läbi kukutud ning üheskoos kodutöid tehtud. Ülikooli ajal oli Egert pigem ateist (või siis agnostik, võta sa kinni). Igatahes nende aastate jooksul ei suutnud ma tuvastada temas erilist huvi vaimsete asjade vastu. Kui ta kohtas aga oma tulevast abikaasat, hakkasid asjad muutuma, ning ta asus vaimse otsingu teele. Käinud üheskoos läbi shamanismi on nad praeguseks välja jõudnud idamaiste usunditeni. Täpsemalt Art of Living'uni.

Eile käisin korraks Egertil külas ning ta näitas mulle ka oma kodu meditatsiooni ruumi. Siirat huvi tundes küsisin ma temalt, et kui tihti ning kui mitu minutit ta päevas veedab meditatsiooni protsessis. Egert vastus oli järgmine:
Hommikul tõuseb ta kell 6. Hommikune rituaal algab pesemisega, millele järgneb jooga ning seejärel meditatsioon. Kokku 1,5 tundi! Ja nii igal hommikul. Ning õhtuti taaskord pesemine ning meditatsioon. Respect!

Millal veetsin mina veendunud kristlasena hommikul 1,5 tundi universumi Loojaga? Millal ma püüdsin nõnda pühendunult kuulata oma Päästja Jeesuse häält? Ma pean küll tunnistama, et minu puhul on pigem 30 minutit väga hea tulemus. Ja milline on nende minutite kvaliteet? Ning mõnikord, häbi küll tunnistada, on nii kiire, et hommikul jääb aeg Jumalaga kahekesi veetmata! (M.Luter on öelnud kord kuldsed sõnad: "Mul on liiga kiire selleks, et mitte palvetada"!)

Mis muutuks sinu elus kui sa veedaksid regulaarselt iga päev vähemalt 90 minutit Jumalaga? Kui lähedalt sa teda tundma õpiksid? Kui selgelt kuuleksid tema häält? Kuidas näeksid tulevikku ning oma rolli selles? Kuidas kehastaksid ning elaksid välja Jumala armastus selles maailmas?

90 minutit! Sa oled mu eeskuju Egert!

PS EQ, ma loodan et ma ei pannud väga mööda oma looga. Eks sa paranda mind kui tegin seda.