Mida teha jamadega?

Mida teha jamadega? Kui ükskõik, mis liigutuse teed, sünnib mingi jama. Midagi head sünnib sageli ka. Tegelikult. Mul on viimasel ajal neid kohe kuhjaga. Enda meelest teen päris häid ja vajalikke asju, aga alati on ka teine pool, varjupool: kellelegi midagi ei meeldi, unustan midagi olulist, haavan kellegi väärikust, teen midagi katki.

Kodus kaevasid töömehed kanalisatsioonikraavi. Kraav sai valmis, dushi alla saab vast kah varsti minna, -- aga kopp lõhkus ära valguskaabli. Elion pahane! Otseselt ei teinud seda mina, aga see on ikkagi minu krunt...

Vestlen kristlasest sõbraga oma usust, oma arusaamadest. Ma arvan, et see on huvitav vestlus. Annab mulle palju. Loodan, et ka talle. Aga tajun, et kohati "kuumeneb vestlus üle". Vestlusesse lipsavad sisse väited, mida võiks nimetada "argumentum ad hominem". Ja minu meelest see ei ole hea. Tahaksin osata paremini...

Korraldan mõne ürituse. Enda meelest sisuka. Aga keegi arvab, et teda on jäetud mängust välja. Tema võimu või au või väärikuse positsioone pole piisavalt arvestatud. Jälle jama!

Kas ongi nii, et kui sünnib midagi head, tuleb arvestada jamadega. Et jamad on heade asjade lahutamatud kaaslased? Jeesusega oli ka vist nii... Ega ta jägijatel ei pea parem põli olema. Hm, mitte eriti lohutav, mis sest, et kõlab nagu õige lause.