Tunnistan siin avalikult, et oma esimese abieluaasta olen mõelnud (arvatavasti keskmisest eesti mehest rohkem) lastetegemisest ja perekonna loomisest.
Oma mõtetes aga olen jõudnud paari järelduseni, mille nimel mehed, naised kui kirikud peaksid rohkem pingutama. Päris tõsiselt.
Eilse ristusid kaks juhtumit. Mulle teatati, et meie suguvõssa tulevad ka kaksikud. Täitsa lähedale, õe perekonda. Ning selle uudisega sattus kokku see, et juhtusin vaatama järjekordset filmi ("The Good Shepherd"), kus peategelasel konflikt perekonna ja töö vahel (kusjuures, see pea igas filmis!).
Isa ei suutnud pojale olla isaks ja selle tulemusena ei varisenud kokku mitte ainult nende perekond, vaid pikas plaanis ka töö.
Üldse veider, et miks on filmides peategelased just sellised, kes on kõvad mehed tööl, aga äpud kodus. Miks ei ole vastupidi? Äpud tööl, aga kõvad mehed kodus... on see reaalsusepeegeledus?
1. Mehed, ma mõtlen nii, et meile ei ole piisavalt pinget pakutud. Mitte keegi ei tule üle tänava, et vaadata su punast pereautot, mille pagasnikus on lapsekäru, ja külgedel kleepsud kirjaga: "perekond". Või kui minna kellelegi külla, ühes käes kotitäis mähkmeid - ega siis väga lahendana ennast ei tunne. Pereisad ja abielumehed ei ole kuigi atraktiivsed, tuleb tunnistada...
Aga see ei tähenda, et me ise ei võiks perekonnapeaks olemises pinget leida. Küsida endalt, kas suudan teha oma naise nii õnnelikuks, et ta selle - minu headuse - oma elu lõpul suudab sõnastada, huuled rõõmsalt kaardus? Kas ma suudan kasvatada lapse(d), kes ka 20 aasta pärast tulevad väikest hurtat appi ehitama? Või enam veel, suudame me luua perekonnad, kus ka lapselapsed ja lapselapselapsed vanemate õpetatud printsiipe mäletavad?
Pakun et 95% meestest seda ei suuda... töömees on palju kergem olla. Töö ei paku enam mingit pinget, kui nii mõelda.
2. Naised, ma küll ei tea, mis tähendab olla teie nahas (ja ega väga tahagi seal olla), aga ma kujutan ette, et mitte keegi teist ei ole eluga rahul, kui kodus on kehv mees? Aga see viib vastutuse sinuni, sest kui kõrged on (või olid) sinu seatud standardid? Kas otsi(si)d meest, kes otsib pinget?
Kui ei, siis kahtlen, et suudad üksi perekonna õnnelikuks teha. Veel vähem siis jumalakartlikke lapsi kasvatada. Ma mõtlen küll, et kui mees on siga, siis miks loomaga abielluda? Inimene väärib enda kõrvale inimest. Ei maksa ka unustada, et naisel on mehevalikul niisama suur roll kui mehel naisevalikul. Otsi meest, kes otsib pinget.
3. ja kirikud, kuigi teie praegune sihtgrupp tundub olevat jätkuvalt naine (ja tihti ka lesk), siis siiski peaksite pakkuma 1) meestele pinget, et 2) naistel oleks võïmalik neid mehi leida. Mulle tundub küll, et kantslis räägitakse liiga palju pehmekestest (ja pisut naiselikest) väärtustest. Aga pakkuge pinget ka! Looge kasvõi teenistusi, mis ainult meestele. Polariseerige neid headeks ja halbadeks. Andke neile mängureeglid, nad armastavad neid! Öelge avalikult välja, et tõelised tegijad on perekonnapead. Need, kes suudavad kasvatada palju jumalakartlikke lapsi, teha oma abikaasad mitte ilusaks, aga eelkõïge õnnelikuks.
Koguduse ülesehitamine tähendab ka perekondade ülesehitamist.
Eile siis sain teada, et kõrvalperekonda tulevad kaksikud. Väga võïmas! Tundub, et meie perekonna lastetegemis ja perekonnaloomisralli on alanud! (4 last tuleb 3 kuu jooksul) Praegu juhib Craig. Peep sammub tihedalt sabas. Märt saab oktoobris kolmanda koha (mis tõsi küll, jaanuaris ära võetakse).
Aga tahaksingi öelda sulle Lehtsaare Henri, et kuigi te nõnda suure sammu astusite, ja sina nii kõva mees olid... siis siiski püsin kannul. Ja aitäh, et sa mind sellega kahekordselt inspireerisid!Meil ongi kohe-kohe mähkulaud väljavalitud. Võistlus alles algas! Jess!
|