Ületada oma saatust

Tuhnisin vanades ajakirjades. Et kirjutada natuke Eesti baptistide alguaegade suurkujust Andres Tetermannist. Nojah, ma ei arvagi, et kõik lugejad peaksid teadma, kes oli Andres Tetermann. Aga just sellepärast tasub edasi lugeda.

Andres Tetermann oli mees, kes tõusis kõrgemale oma saatusest. Sündis 1854. aastal Pärnu lähedal Tammistes. Talupoiss. Temas oli maalähedast intelligentsust. Musikaalne. Nii, et külakõrtsis oli tema viiulimäng ikka teretulnud. Aga just usuline huvi ja muutus aitas tal tõusta kõrgemale oma saatusest. Ta ei mänginud oma elu külakõrtsis maha, ei matnud seda ka vaevalistesse Pärnumaa põldudesse.

Temast sai fenomen Eesti usulise muusika vallas. Mitmed täna vabakogudustes lauldavad laulud on Tetermanni tõlgitud või kirjutatud. Ta õppis saksa keelt. Ta murdis pead kreeka keele kallal. Ta kogus endale väikese, kuid arvestatava raamatukogu. Ikka selleks, et paremini mõista, mis tähendus on piiblil tänase päeva ja tema enda ning koguduse elu jaoks. Ta kirjutas ja kirjutas ja tõlkis ja kirjutas jälle. Ta pani aluse vabakoguduse ajakirjandusele. Ajakiri Teekäija on tema asutatud. Temas oli piisavalt seikluslikkust, et veel vanas eas siirduda Ameerikasse, New Yorki. Seal ta puhkab tänaseni.

Mees, kes tõusis kõrgemale oma saatusest. Vaat see on vägev usk, mis aitab inimesel ületada oma ettemääratust. Iseloomu "geene". Kasvatuse "geene". Kultuuri "geene". Sest rohkem kui "geenid", määrab inimese elu kulgu tema mõtlemine. Ja usk Jumalasse, mis paneb inimest mõtlema paremini, suuremeelsemalt, loomingulisemalt, teenivamalt -- see on vägev usk.