08 August 2007

Teistmoodi Jeesus

Lõpetasin äsja Philip Yancey raamatu "Jeesus, keda ma ei tundnud" lugemise. Paar aastat tagasi olin lugenud ta teist suurepärast -- ehkki kehvapoolselt eestindatud või toimetatud -- raamatut: "Mis on armus nii hämmastavat". Mõlemad köited haaravad kaasa, panevad mõtlema, ei jäta ükskõikseks. Ühesõnaga, komplimet Yancey'le -- need tasus kirjutada. Tore oli lugeda sedagi, et üks Ameerika autor, loominguline ajakirjanik ja sügavalt arutlev kristlane, on süüvinud Tolstoisse ja Dostojevskisse. Ehkki see pole raamatu peamine teema, oli viitamine neile kahele suurele Vene kirjanikule südantsoojendav ja sisukas. Ja siinkohal kummardus minu poolt professor Peeter Toropile, kes mu ülikooliajal rangelt nõudis nende -- ja teiste vene autorite -- põhjalikku lugemist.

Mõned tsitaadid Yancey raamatust: "Saatana vägi on väline ja sunniviisiline. Jumala vägi on seevastu seesmine, sunnita. "Sina ju ei taha inimest imeteo abil orjaks muuta; sa igatsed, et inimene usuks vabal tahtel, ilma igasuguse imeta," ütles inkvisiitor Jeesusele Dostojevski romaanis. Mõnikord võib niisugune vägi näida nõrkusena. --- Nagu teavad kõik vanemad ja kõik armastajad, võib armastus osutuda jõuetuks, kui armastatu otsustab selle ära põlata." (lk. 92-93)

"... Mida tuleks teha, et kirik saaks paigaks, kus prostituudid, maksukogujad ja isegi varjatud süükompleksiga variserid rõõmsalt võiksid kokku tulla? -- Jeesus oli patuste sõber. Neile meeldis viibida tema läheduses ja nad igatsesid tema seltsi. Käsumeelsed aga leidsid Jeesuse olevat shokeeriva ja isegi eemaletõukava. Mis oli Jeesuse saladus, mis meil on kaduma läinud?" (lk 190)

"Rist defineerib Jumalat täiesti uuel viisil, osutades, et ta tahab loobuda väest armastuse kasuks. Dorothee Sölle sõnade järgi kujutas Jeesus "Jumala ühepoolset desarmeerimisplaani". Võim, kui head oleksid ka kavatsused, kaldub põhjustama kannatusi. Armastus, olles haarav, absorbeerib need. Veelahkmepunktis maailma jaoks, Kolgatal, loobus Jumal võimust armastuse kasuks." (lk. 264)

Kogu aja on minu uurimisega Jeesusest kaasnenud vastuoluline teema: vajadus kõrvaldada kiht-kihi haaval tolm ja praht, mille on kogunud kristlik kirik ise. Minu puhul isiklikult on Jeesust varjutanud lõunaosariikide fundamentalistlike kirikute rassism, sallimatus ja väiklane käsumeelsus. Venelastel või Euroopa katoliiklastel seisab ees hoopis teistsugune taastamisprotsess. "Tõelist Jeesuse kuju võib varjutada mitte ainult tolm, vaid ka liiga suur hulk kulda, " kirjutas sakslane Hans Küng omaenda otsingute alusel. -- "Kui kahju, et nii ruttu tulevad Kristuse järel kristlased," märgib Annie Dillard. Tema väide meenutab mulle T-särki...: "Jeesus päästa meid ... oma järelkäijate eest." (lk. 298-299)

Igatahes, selle blogisissekande kirjutaja võtab eelneva kokku: Lugemisssoovitus! Ja ilusat suve jätku!