mõtteaineks

Sure unistusele olla edukas ja hakka elama olles õnnistuseks. (Matthew Barnett)

Mis palka te saate?

Jälle sai jupp aega mõeldud sellest, mida mõtles Kristus selle all, kui ta andis oma kõige kuulsama jutluse. Täpsemalt, mida ta pidas silmas siis, kui ta teatud sorti inimeste kohta ütles: "neil on oma palk käes."

Need inimesed olid need, kes vagasid tegusid tegid avalikult. (stiilis: tänaval palvetasid, pasunate saatel heategevust tegid ja lihtsalt sõpru, mitte vaenlasi, armastasid).

Samas tõi ta sisse teistsugused inimesed ja teistsuguse tasu. Sellise "hea palga", sellise "palga", mille Jumal isiklikult inimesele üle annab. Mis "palk" see siis oli? Sest materiaalselt palka taevariigis ju pole -- või on?

Mida tähendavad need kaks "palka", millest ta rääkis. Kumba ma teenin,tegelikult?

Inglise keeles: "For if you love those who love you, what is your MERIT?".
Rootsi keeles: "Om ni älskar dem som älskar er, vilken LÖN får ni för det?".
Soome keeles: "Sillä jos te rakastatte niitä, hotka teitä rakastavat, mika PALKKA teille siitä on tuleva?"
Eesti keeles: "Sest kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis PALKA te saate?"

(suured tähed minu poolt)

Palve pole väljapääs

"Palve pole väljapääs. Palve on läbipääs."





Stan Toler raamatus "Minut iseendale JUHID"

Hiiglase läheduses

Oleme viimased 2 päeva veetnud Billy Grahami koolituskeskuses North Carolinas koos kirikute rajajate ja pastoritega 15st erinvast riigist üle terve maailma. Billy Graham on üks minu kangelastest. Mees kes on kõnelenud miljonitele, kelle läbi on muutunud tuhanded ja tuhanded elud, keda lähedalseisvad inimesed iseloomustavad kui äärmiselt lihtsat ning alandlikku meest.
Kõnnin siin tema nimelises keskuses ringi, külastan ta muuseumit, kirikut, sügisvärvides metsa ning avastan ennast mõtlemas tema elu peale. Kuidas sai küll üks lihtne, kõneoskamatu mees oma elus saata korda selliseid asju? Kust tuli see vägi, mis teda nii selgelt kõikjal saatis...?
Ja siis nägin korraga seda pilti kiriku ühes nurgas:

Kõik mis ma teinud olen, võlgnen ma Jeesusele Kristusele. Billy Graham

Ja ma jään seisma. Ja mõtlema. Vaadates pilti palvetavast B.Grahamist ja mõeldes sellele lausele tunnen, et just sealt tuligi tema vägi ja jõud.
Kuid kas ma saan seda öelda ka enda kohta? Kust tuleb minu jõud ja vägi - kas iseenesest või Jeesusest? Tegelikult ja päriselt.

Siin me siis oleme, kirikute rajajad, pastorid, oma väikestest kogudustest ja tegemistest. Küll on meil kõigil palju õppida selle 20.sajandi vaimuliku hiiglase teekonnast!

Loetud päevad, tunnid ja minutid

Küllap loeb meist pea igaüks päevi millenigi:
- Maci-mehed loendavad hinge kinni pidades sekundeid Leopardi välja tulemiseni (hetkel 3 päeva, 4 tundi, 23 minutit ja 6 sekundit - vt hetkeseisu siit)
- Mõni kardab oma sünnipäeva ning tunneb hirmu läheneva tähtpäeva ning suurema aastanumbri ees, mida see endaga kaasa toob
- Lifechurch.tv interneti campuse külastajad loevad minuteid järgmise online teenistuseni - 4 päeva, 13 tundi, 21 minutit ja 42 sekundit
- Meie oma peres loeme tunde neljapäeva varahommikuni, mil astume lennukisse et järgmiseks 3 nädalaks sukelduda perekondlike kokkusaamiste ning kirikujuhtimise teemaliste konverentside keerisesse
- 200,000 kana Talleggi farmides loevad päevi oma võimaliku mihklipäeva ees, mil nad ahjudesse kühveldatakse
- 380,000 eestlast ei jõua ära oodata järgmist pühapäeva, mil võistlustules Eestimaa uued iidolid - tantsivad tähed. Eks igalühel oma lemmik - mõnel nunnu suursaadik, mõnel sarmantne Koit ja ta kihistav kaaslane, mõnel väändunud käega ja kibekiirelt liikuvate pikkade koibadega esikoolitaja Vain.

Aeg aga muudkui tormab ning need oodatud või kardetud hetked on kohe kohe käes.
Miks on küll selle väärtusliku aja kasutamine on nii raske. Vähemalt minul. Kõige rohkem vihkan ma ennast nendel hetkedel, kui ma tagasivaadats pean tõdema, et olen mõttetult kulutanud tunde ja mõnikord lausa päevi, tegeledes asjadega, mis lõppeks ei oma mingit tähendust (ja parimal juhul pakuvad vaid rahuldust ja meelelahutust antud hetkes).

Kuid mis siis on see oluline, millega ma peaks oma aega täitma. Mille nimel töötama, unistama, panustama? Eks igaüks meist pea leidma siin oma tee.
Kuid mina ei ole saanud viimastel nädalatel peast ühte lauset:
"100 aasta pärast on ainuke asi, mis mingit tähendust omab, see kas inimesel on suhe elava Jumalaga!"
Ja vat see on küll tähtis.

Elu kui WC paber

Ma olen õppinud.... et elu on nagu WC paberi rull. Mida lähemale lõpule see jõuab, seda kiiremini see kulub". (A.Rooney)

Eile sai mu uhkus ränga hoobi ning mina sellekohase õppetunni. Nimelt hüppasin ma Tagahoovis koos oma suure väikese sõbra Matuga ühe laulu saatel, mille sõnad kõlavad "Olen maas, tõusen üles taas jne". Kui laul läbi sain, tundsin et reielihased annavad kükist üleshüppamisest tunda. Terve õhtu oli imelik surin jalus ning täna hommikul on reied valusad. Vat sulle siis füüsilist vorm. Ja mina veel arvasin, et saan suurema trennita minna xDreami võistlustele Taavi ja Reimoga...

Kuidas leida kutsumust?

Minu jaoks on see emotsionaalne teema, aga püüan kirjutada ratsionaalselt. Sain äsja kutsumuse ja nüüd mõtlen, mida öelda neile, kes veel kutsumust leidnud ei ole. Ja mida öelda neile, kel see olemas, aga ära kipuvad kaotama. Ja mida öelda neile, kelle kõrval on inimesed, kel kutsumus, aga selles kurvameelsed.

1. On levinud ütelus, et Jumalal on kõigi jaoks oma plaan. Muidu oleksime mõtteta.
2. Kuid ei ole vist õige öelda, et kõigil on oma eriline kutsumus. Muidu oleksid paljud selle ära tundnud.

Mu isa ütles eile "ei ole oluline sinu professionaalsus ja haritus. Jumal kasutab neid, kes on ustavad." Kuigi ta varastas selle tsitaadi misjonär Roosimaalt, seletab see hästi, miks ta meile - väikestele lastele - õpetas palvetades ennast nimetama "Jumala sulaseks".

1. Ei ole kõige olulisem, kas Jumal sind pidevalt kõnetab ja sa teda karvadega tunned.
2. Oluline on, et sa teda hoolimata üles-alla elust teenid. Nagu Saamuel oma esimesed aastad.

Ma ise kogesin sama asja. Olen teinud GoingUpis ja Ristteel sadat erinevat ametit. Näidelnud, meeskondi juhtinud, ideid genereerinud, juhatuses istunud, tudengitööd rajanud, kõnelnud ja isegi suvepraktikant olnud, aga mitte kunagi ma ei ole tundnud, et See Ongi minu õige koht. Alati tean, et teen õiget asja, aga täidan auku. Ma usun, et sama on teeniva meelsusega. Tuleb teha, mis teha tuleb, sest kutsumust ei saa genereerida, see tuleb-kuna-ta-tuleb.

1. Aga selles püsimises on parim motivatsioonilause, mis võimalik saada teenijana või teha teisele teenijale, on öelda: "Jumal kasutas sind!"
2. Sest nagu isa ütles, ei piisa sellest kui ütled "oled proff" või "oled haritud", loeb see, kas oleme ustavad.

Ühesõnaga, Jumala tahtes on võimalik elada.
Mina praegu küll elan.

Mina olen väga alandlik! (pähkel 1)

Selle nädala pähkel salapärastele blogilugejatele on...

1. Kes kirjutas 4. Moosese raamatu?

Kui sa vastasid esimesele küsimusele "mooses", siis sellest järgmine küsimus on tiba keerulisem...

2. Kes kirjutas 4. Moosese 12. peatükki lause "Aga mees, Mooses, oli väga alandlik, alandlikum kõigist inimestest maa peal."?

Kui sa vastasid teisele küsimusele, et Mooses ise kirjutas, et Mooses on kõige alandlikum inimene maailmas, siis kolmas küsimus on juba selline, mis paneb sind seisukohta võtma...

3. Kuidas on see võimalik, et maailma kõige alandlikum mees kirjutab, et ta on maailma kõige alandlikum?

Ma ise olen alati arvanud, et alandlik inimene sellist lauset ei tohi öelda ega mõelda. Peab alati endale tuhka pähe raputama... Kui sa aga siiski kipud arvama, et kui-Mooses-nii-ütles-ju-siis-on-võimalik, siis kaalu ka alljärgnevaid tsitaate:

"Alandlikkus on teadmine, kes sa oled Jumala ees." (Tartu Elu Sõna suvekonverentsil)

"Alandlikkus ei ole valetamine sellest, kes sa ei ole. Alandlikkus on lihtsalt see, kui sa endast nii tihti ei mõtle." (Kalifornia Cornerstone kirikus)

Järgmine pähkel tuleb juba järgmisel nädalal.

Teistmoodi Jeesus

Lõpetasin äsja Philip Yancey raamatu "Jeesus, keda ma ei tundnud" lugemise. Paar aastat tagasi olin lugenud ta teist suurepärast -- ehkki kehvapoolselt eestindatud või toimetatud -- raamatut: "Mis on armus nii hämmastavat". Mõlemad köited haaravad kaasa, panevad mõtlema, ei jäta ükskõikseks. Ühesõnaga, komplimet Yancey'le -- need tasus kirjutada. Tore oli lugeda sedagi, et üks Ameerika autor, loominguline ajakirjanik ja sügavalt arutlev kristlane, on süüvinud Tolstoisse ja Dostojevskisse. Ehkki see pole raamatu peamine teema, oli viitamine neile kahele suurele Vene kirjanikule südantsoojendav ja sisukas. Ja siinkohal kummardus minu poolt professor Peeter Toropile, kes mu ülikooliajal rangelt nõudis nende -- ja teiste vene autorite -- põhjalikku lugemist.

Mõned tsitaadid Yancey raamatust: "Saatana vägi on väline ja sunniviisiline. Jumala vägi on seevastu seesmine, sunnita. "Sina ju ei taha inimest imeteo abil orjaks muuta; sa igatsed, et inimene usuks vabal tahtel, ilma igasuguse imeta," ütles inkvisiitor Jeesusele Dostojevski romaanis. Mõnikord võib niisugune vägi näida nõrkusena. --- Nagu teavad kõik vanemad ja kõik armastajad, võib armastus osutuda jõuetuks, kui armastatu otsustab selle ära põlata." (lk. 92-93)

"... Mida tuleks teha, et kirik saaks paigaks, kus prostituudid, maksukogujad ja isegi varjatud süükompleksiga variserid rõõmsalt võiksid kokku tulla? -- Jeesus oli patuste sõber. Neile meeldis viibida tema läheduses ja nad igatsesid tema seltsi. Käsumeelsed aga leidsid Jeesuse olevat shokeeriva ja isegi eemaletõukava. Mis oli Jeesuse saladus, mis meil on kaduma läinud?" (lk 190)

"Rist defineerib Jumalat täiesti uuel viisil, osutades, et ta tahab loobuda väest armastuse kasuks. Dorothee Sölle sõnade järgi kujutas Jeesus "Jumala ühepoolset desarmeerimisplaani". Võim, kui head oleksid ka kavatsused, kaldub põhjustama kannatusi. Armastus, olles haarav, absorbeerib need. Veelahkmepunktis maailma jaoks, Kolgatal, loobus Jumal võimust armastuse kasuks." (lk. 264)

Kogu aja on minu uurimisega Jeesusest kaasnenud vastuoluline teema: vajadus kõrvaldada kiht-kihi haaval tolm ja praht, mille on kogunud kristlik kirik ise. Minu puhul isiklikult on Jeesust varjutanud lõunaosariikide fundamentalistlike kirikute rassism, sallimatus ja väiklane käsumeelsus. Venelastel või Euroopa katoliiklastel seisab ees hoopis teistsugune taastamisprotsess. "Tõelist Jeesuse kuju võib varjutada mitte ainult tolm, vaid ka liiga suur hulk kulda, " kirjutas sakslane Hans Küng omaenda otsingute alusel. -- "Kui kahju, et nii ruttu tulevad Kristuse järel kristlased," märgib Annie Dillard. Tema väide meenutab mulle T-särki...: "Jeesus päästa meid ... oma järelkäijate eest." (lk. 298-299)

Igatahes, selle blogisissekande kirjutaja võtab eelneva kokku: Lugemisssoovitus! Ja ilusat suve jätku!

Kes hoiab sinu hingevaasi?

Olin Soome grillikal. Siin vorstid kohe teistmoodi, sellised koledad ja pikad. Aga inimesed grillikal ikka toredad... näiteks noor pastor Stefan, keda tahaksin tsiteerida ja siis kalli lugeja panna tõsiselt järele mõtlema.

Stefan on mees alla 40ne. Ta juhib ainsat rootsikeelset nelipühikirikut Vasas. Tubli mees... varem oli ABBs arvutimees. Reisis ümber maailma. Milano hotellis üksiolles näiteks sai teada, et sünnivad kaksikud... aga ikkagi, mõnusast tööelust hoolimata, hakkas 9 a tagasi pastoriks.

Vanaisa ees, isa järel, kuhu mujale siis pojasüda?

Mõtlesin, et provotseerin teda väheke ja vaatan, mis puust mees on. Et kas räägib ainult ilusatest asjadest ja sellest, et Jumal on hea, või millestki veel. Küsisin, et kuidas ta lisaks Jumalatööle oskab näha Saatanat. Kas ta tema kätt näeb ka kuskil?

Blondi pastori kaelas rappus kuldne rist sama hoogsalt edasi. Tal oli see selgeks mõeldud... muidugi töötab, ja pidevalt. "Satan is always at work."

No aga kus?

Minu üllatuseks aga ei hakanud ta rääkima organisatoorsetest võitlustest või mingitest keerdunud vidinates kirikusüsteemis. Ei, mees pöördus iseenda vastu ja ütles, et Saatan ründab pidevalt ja peamiselt teda. "Vessel is under attack!"

Sellel oli loogiline seletus...
Saatana huvides pole teha haiget Jumala andidele (Stefani puhul visioneerimisele - kirikutööle). Saatan ründab seda, mida ta saab. Ja alati. Nõrgukest ennast. Seda, kes on meeltevallas.

Siis kui tuleb väsimus, siis kui kaob julgus, või tuleb pettumus. Need on märgid. Mitte see, kui sarvedega koll laseb uksekella ja hirmutab su naise toaseina kinni... See oleks liiga nähtav ja suunaks nõrgukese relvadele.

Ülejäänud õhtu grillikal vaatasin iseendasse ja märkasin, ohhoo... olengi võitlustanner. Ukse taga aga pole kedagi...

Kes hoiab sinu hingevaasi?
Või selleks pole vajadust?

Igaüks võib olla suur, sest igaüks võib teenida

Eilsest algas uus jutlusteseeria "Teeni+Mine=?". Järgnevalt lühinopped sellest, mida rääkis pastor Toivo Pilli seoses selle, läbinisti stereotüüpse ja müütidepõhise teemaga.

Teenimine kui elu teiste heaks. Ma tean, et kui nii öelda, muutud sa ise väga haavataks. Sest alati on argumente, mis ütlevad, aga ma vajan aega... ja vajangi. Aga ma ei saa elada ainult teistele... Ja selles on oma tõetera sees.
Aga see, millest Jeesus räägib, on elustiil, kus sinu enda sügavus. Sinu enda elu tähendus. Sinu enda hingamine, ja rahu, ja eneseleidmine, leiavad aset siis, kui sa teisi tähele paned. Mitte siis, kui sa kogu tähelepanu vaid iseendale pöörad. Ja selles ongi saladus!

Risttee Rein
Tal on raske mõista teiste inimeste kutsumust.














Kontori Kaarel
Ta arvab, et ta saab väärtuse sellest mida ta teeb.







Projekti Peeter
Tal on raske märgata väikeseid asju.









Suhte Saara
Ta on väga halb kuulaja, sest teab kuidas asjad peavad olema.


Kodu Kati
Tal on oht unustada ära oma koduväline kutsumus.





"Igaüks võib olla suur, sest igaüks võib teenida." (Martin Luther King)

Aga mis on teenimise süda? Mis on seal teenimise keskmes? Kas me võime leida piiblist lugusid, mis meil seda paremini mõista? Sellest järgmisel korral...

Väga kavalalt ja osavalt lõpetatud kõnelus.
See jätkub järgmisel pühapäeval kell 11, Ristteel.
Jutlus audiofailina: Teeni-Mine I (15.04.2007)