31 December 2007

Üks hea lugu, mida on alati hea kellelegi rääkida

Nüüd ma räägin ühe tõestisündinud loo. Kui sul kunagi saunas, köögilauas või bussipingil kellegagi midagi rääkida ei ole, võid seda lugu kasutada. See on täitsa hea lugu.

Oli üks naine. No nii 30ndate ringi. Soomlane. Tal oli lemmikloom, pikk boamadu. Madu oli viie aastaga kasvanud üsna suureks, ja üsna lähedaseks sellele naisele. Talle meeldis see madu.

Ühel päeval aga märkas see soomlanna, et madu enam ei söönud. Tee mis tahad, topi sisse mitu rotti sa topid, ära ei söö. Ei snäkke ta ka söönud. Naine hakkas muretsema. Muretses tükk aega, mitu päeva, madu aga kõhnus ja kõhnus.

Siis läks naine loomaarsti juurde. Abi ei saanud ta ka sealt. Ei osanud ta öelda, mis on valesti. "Imelik juhtum, mine koju, vaata, mis edasi saab."

Madu ja naine läksid koju. Magasid nagu ikka üksteise kaisus. Madu rullikeeratuna, naine ta kõrval. Siis aga ärkab naine öösel üles, justkui niisama! Ta vaatab, ega ussike kadunud ei ole -- ei ole. Aga midagi imelikku on teoksil siiski! Sest madu ei olnud rullis nagu tavaliselt, vaid oli pulksirge nagu Koljati oda. Täitsa pingul ta kõrval!

Naine mõtleb, mis kammajaa on? Suurest hoolivusest pakib ta pidžaama uuesti kokku ja läheb arsti juurde.
"Väga hea, et sa minu juurde tulid," ütles arst. "Me peame ta magama panema..."

Ja see armas soome naine sai teada, et ta madu oli temaga nii lähedaseks saamas, et kavatses ta ära süüa. Kõigepealt oli tal plaan kõht tühjaks nälgida... ja siis pulksirgena ta kõrval mõõta, kas ta mahub ta kõhtu. Nii nad teevad looduses. Oleks mahtunud küll, ees seisiski veel vaid kägistamisetapp.

Naine jäi ellu ja madu suri. Õnneks läks seekord niipidi.

Mõtlesin sellele loole ka ristteeliku moraali, aastaks 2008... Me ju oleme nõnda haritud, et teame kirjandusest küllalt lugusid, et on oht semmida madudega. Sest maod on ikka tahtnud inimese külje alla pugeda, aga mitte kunagi alluda. Isiklikus elus (meie perekondades) ja kogukondades (kirikutes) on samuti oht võtta külje alla madusid, kes meile eksootilise imidži juurde annavad.

Aga kui me ei pöördu õigel ajal arsti juurde, kui meil puuduvad teadmised, kuidas ennast hoida. Ja kui nii alguses kui hiljem ei oska vastata küsimusele: mis on õige, mis on vale? Siis on meil jamad kaelas ja kurguauguni.

Oma kogemustest tean, et kõige segasemaks (ja halvemas mõttes segasemaks) on läinud minu maailm siis, kui ma olen jäänud piiblist kaugele. Samas, kõige suuremat selgust, hingamisruumi ja lahendusi olen saanud just siis, kui olen otsinud ja püüdnud leida vundamenti millel seista, just sealt, piiblist.

Lugege aastal 2008 palju piiblit. Lugege see kasvõi esimest korda läbi!
Ja kui juhtub nii, siis mul on sellele inimesele veel üks kingitus.

27 December 2007

50 teenistust ühe päevaga

Saabuv pühapäev saab Risttee ajaloos olema erakordne - tavapärase ühe jumalateenistuse asemel toimub 50 teenistust üle terve Tartu linna.

Võibolla küsida sa kuidas on see võimalik?

Selle asemel, et koguneda ühte tsentraalsesse kohta, toimuvad teenistused igaühe meie kodudes. Iga ristteelane kutsub endale külla sõbrad, naabrid, tuttavad, kes on tema jaoks olulised.
Millises vormis teenistused toimuvad, on igaühe enda otsustada. On see lihtsalt meeldiv lõunasöök koos vestlusega, õhtupimeduses kaminaääres glögi joomine ning maailmaasjade üle arutamine, vms. Peaasi et sa kutsud kedagi, avad oma privaatse kodu, ning julged olla see kes sa oled.

Miks teha midagi sellist?
Risttee kogudusena on üheks me põhiväärtuseks arusaam, et evangelism toimib kõige paremine inimese ja kiriku vahelises koostöös. Mida me igaüks saame teha selle jaoks on tagamõtteta investeerida isiklikesse suhetesse.
Teiseks on me veendumus, et kristlaseks olemine ei tähenda mitte kord nädalas "kirikust käimist". Me oleme kutsutud olema Kuningriigi esindajad kõikjal kus me käime 24/7. Mis on veel loomulikum sellest, kui jagada oma elu ja kodu inimestega kes on sulle olulised.

Meie Annaga oleme endale kutsunud juba külla kaks naabriperet, kes kumbki pole varem meil külas käinud. Ootame juba väga pühapäeva hommikut, kui 10:30 on külalised meie ukse taga on. Tõsi, mis programmi me neile kokku paneme, on veel lahtine. (Eile öösel, kui Anna tahtis minuga seda arutada, siis olin ma lootuseltult magama jäänud ning vastasin ainult "Paneme puhuri sisse kui nad tulevad".)

Ja ristteelased, jagage pärast oma kogemusi kuidas koduteenistused korda läksid.

26 December 2007

Palve pole väljapääs

"Palve pole väljapääs. Palve on läbipääs."





Stan Toler raamatus "Minut iseendale JUHID"

25 December 2007

Meie suurim vajadus

Kui meie suurim vajadus oleks olnud informatsioon, siis oleks Jumal saatnud meile õpetaja;
Kui meie suurim vajadus oleks olnud tehnoloogia, siis oleks Jumal saatnud meile leiutaja;
Kui meie suurim vajadus oleks olnud raha, siis oleks Jumal saatnud meile rahandusteadlase;
Kui meie suurim vajadus oleks olnud meelelahutus, siis oleks Jumal saatnud meile klouni;

Aga et meie suurim vajadus oli andestus, siis saatis Jumal meile Päästja.

Tundmatu autor

24 December 2007

Häid jõule!

Sõbrad! Soovin kõigile häid jõulupühi. Meie kultuuris räägitakse palju jõulude ajal lapsukesest. Keegi ütles mulle hiljuti, et tegelikult tuleks jõulude ajal rohkem rääkida Jeesuse elust, sellest, mis oli tema küps ja eluhõlmav missioon. Muidu ei lase me jõululapsukesel suureks kasvada.

Hoopis teisest vallast... Lugesin hiljuti Mihhail Lotmani huvitavat artiklit Postimehes. Ta väitis, et Lääne kultuuris viljeldakse infantiilsust, lapsikust, mitte-täiskasvanulikkust. Ei toetata vastutuse võtmist, mis on küpsuse tunnus. See ei ole lihtsalt individuaalne eripära, vaid üldiselt soodustatud trend. Kaubanduse, mõtlemisviisi, elulaadi vallas.

Igatahes, laskem jõululaps kasvada suureks. Meie elus. Kirikus. Kultuuris.

23 December 2007

Jõulujumalateenistust saab täna kuulata Skype kaudu

Nagu pastor Peep Saar kirjutas, siis Risttee kogudus peab oma jõulujumalateenistuse 23.detsembri õhtul kell 17:00 hoones, mida Tartus teatakse Atlantise nime all. Eelmisest aastast mäletan, et Risttee jõuluteenistus on kindlasti hoopis midagi muud kui tavaline. Seega tasub kindasti kohale tulla ja oma silmaga näha ning nautida aasta ühte kõige tähtsamat teenistust.

Mõtlesime ka nende inimeste peale, kes geograafilise asukoha tõttu ei saa kohale tulla. Esmakordselt Risttee koguduse ajaloos proovime edastada oma jõuluteenistuse üle Skype. Teeme seda esimest korda ja vabandame juba ette, kui peaks mingeid tehnilisi viperusi juhtuma. Selle jaoks, et saaksid teenistusest osavõtta peab su arvutisse olema installeeritud Skype programm (saad selle siit). Lisaks on vaja ka kõrvaklappe või kõlareid kuulamiseks. Kui oled programmi kasutamisega algust teinud, siis mine aadressile www.skypecast.com ning vali sealt Risttee koguduse jõulujumalateenistus. Peale "Join this Skypecast" nupule vajutamist oledki virtuaalselt liitunud Risttee koguduse jõulujumalateenistusega. Vot, nii lihtne see ongi.

Loodame sinuga kohtuda nii koha peal kui Skypes.


Sinu Risttee kogudus.

21 December 2007

Külaliskirjutaja pastor Joosep Tammo: Aasta ristteel

Tänane külalisest kirjutaja on pärit taas Pärnust. Tegemist on praeguse EKB Liidu presidendiga, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpetaja, pastori ja abikaasa Joosep Tammoga. Hüva lugemist!

Elame väga suure osa oma elust ooteruumides, ikka selleks, et kuhugi jõuda. Vahel on see lootuse, vahel lootusetuse ruum.
Prantsuse entoloog Marc Auge on juhtinud tähelepanu uuele seni vähetuntud ruumile. Ta nimetab seda üha kasvavat ümbrust Mitte-kohaks, ehk transiitruumiks. Me läbime oma argielus üha rohkem selliseid ruume, kus me oleme vaid hetkelised külalised. Need kujundavad meie elu sünnitussaalist kuni vanadekoduni. Me tormame läbi kaubamajade ja supermarketite, läbi lennujaamade ja sadamate.
Olla teel, ilma et kunagi kohale jõutaks, see on kolme aastatuhande leitmotiiv. Me oleme moodsad nomaadid.... Kodu kui paik, kus pikemalt elatakse, kus ehitatakse üles oma sotsiaalne ümbrus, kuhu ikka ja uuesti tagasi pöördutakse, on ammugi muutunud defitsiitseks kaubaks.
Samal ajal kui mitte-paigad üha enam meie elus ruumi võtavad, kujuneb appihüüd "kodu", "oma maa" ja "juurte" järel üha suuremaks.
On üllatav, et Jumal, kes kõike teab ja kõiki olukordi tunneb, laseb oma Pojal sündida linnas, mis tänu roomlaste poolt korraldatud rahvaloendusele on muutunud transiitruumiks, kohaks, kus pole kohta. Laps on kohe kohe sündimas, aga koht, kuhu Ta asetada, puudub. Lõpuks maanduvad Joosep, Maarja ja Jeesuslaps Petlemma taga koopas.
Risttee Koguduse esimene aasta on läinud oma kohta otsides. Kui vaatame meie vanemate koguduste ajalugu, mis tänini on elujõulised, siis nendegi esimesed aastad möödusid oma kohta otsides. See on võimaluste ja rännaku vaevaline, kuid lootusrikas aeg. Sest kus me ka iial ei viibiks, transiitruumis või kodus, meile on sündinud Õnnistegija – Immaanuel, Jumal on meiega.

20 December 2007

Vow-elamus jõuluteenistusel

Selle pühapäeval, 23.detsembri, õhtul algusega 17:00 toimub Risttee jõuluteenistus Atlantise konverentsikeskuses.

Jõuluteenistus saab olema terve aasta üks paremaid ning loomingulisemaid teenistusi. Jõululaulud bändilt ja koorilt, lootuse jutlus, laste jõuluosalisaks veel tuledesäras Tartu kesklinn läbi akende paistmas. Tuleb tõeline vow-elamus, mida sa tahad kindlasti jagada oma sõprade ja tuttavatega!
Varasematele tulijatele jätkub ka kohvi ja küpsiseid nii et ära hiljaks jää.


Oleme hetkel läbi mõtlemas erinevaid tehnilisi lahendusi, kuidas teha teenistusest osasaamine võimalikuks üle interneti. Kui see osutub teostatavaks, siis anname selle kohta täiendavat infot.

24. detsembril Ristteel teenistusi ei toimu ja jõululaupäev on mõeldud veetmiseks perekonna keskel.

Oma tahtest

Vist on see ajastu märk, et nii palju räägitakse saamisest. Ja kui andmisest, siis ka oma andmisrõõmule rõhudes. Mu kõhutunne ütleb, et palju on enesekesksust ja oma tahte kuningriike. Ka meil Eestis.

Võib ju kohe mõelda, et kui tahet ei ole, siis on ka paha. Oled siis selgroota olend, liigud sinna, kuhu teised tahted sind kiigutavad.

Aga kui mõelda, et oma tahe on kõige tähtsam, siis see on nagu ka nihkes. Sest mis loogika järgi ta siis kõige tähtsam saab ja peaks olema?

Mul on natuke vastik mõelda oma tahtest. Olen harjunud meie isa palvet lugema, võib-olla tuleb see tunne sealt. Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu. Nagu taevas, nõnda ka minu juures, maa peal.

Kuidas siis peaks? Jäänud on meelde Meego Remmeli sõnad sellest, miks on paastumine nii oluline... läbi paastumise õpib inimene omistama Jumala tahet, nii et see on osa tema loomulikust tahtest.

Tahan, et ma ei tahaks.
Tahan, et ma tahaks sama, mida Jumal tahab... aga see on nii raske.
Sest ma natuke tahan ikka oma tahet.

19 December 2007

Rikas rahvas ja jõulutuled

2 teesi:
Jõulud lähenevad mürinal ning
Eestimaa ja -rahvas on rikkamad kui kunagi varem.

Nende teeside peale on mu mõtted vägisi viinud viimaste päevade jooksul kõikjale tekkinud (jõulu)sümboolika ning kaunistused. Tartu kesklinn pole kõige selle 30 aasta jooksul mil mina siin elanud olen olnud nii kaunis. Pimeduses säravad tuhanded tuled muudavad Emajõe kaldad ning linna pargid ja tähtsamad objektid päris muinasjutulisteks. Oleks veel vaid lund.

Kui õhtuti kõnnin oma kodukandis Ihastes ringi, siis võib ka siin näha, et pea igal majal on akendel tuled, küünlajalad, vilkuvad voolikud. Selle aastaseks hitiks näikse olevad aga õues kasvavate puude ehtimine tuledega. Ühel majal lugesin kokku pea 20 valgustatud puud-taime aias.

Esmaspäeva õhtul tõime meiega koju kuused ära. Jah mitmuses, kuna üks neist läheb õue terrassi peale. Nii et ega meiega järelikult teistest erine. Nagu ikka, selgus et hoolikalt läbi aasta hoitud jõulutulede komplektidest 4 on töö lõpetanud.

Homme õhtul oleme planeerinud minna oma kodugrupiga Tartu linna peale jagama isetehtud piparkooke ning isekujundatud (ja Moo.com-st tellitud) jõulukaarte. Kuidagi tobe on seda teha vihmasajus ning 5C kraadises soojas. Jah, ega see jõulutunne ainult välistest sümbolitest ja ilusatest kaunistustest ei tule.

Mis tekitab sinus tõelise jõulutunde? Kuidas üldse leida see sügavam jõulurahu selles kommertslikus pühas?

18 December 2007

Hand-made in Tartu Theological Seminary

Sel aastal -- juba teist aastat järjest -- on Tartus asuva Kõrgema Usuteadusliku Seminari töötajad ja tudengid teinud ise jõulukaarte. Koostööparteneritele saatmiseks. Kokku umbes paarsada kaarti. Tean seda, sest lisaks Risttee kogudusele olen seotud ka seminari tööga.

Asi pole ju lihtsalt selles, et käeline tegevus on tore. Ja et see soodustab ajutegevust :) Või et muud ei ole teha. (Muidugi pärast loenguid...) Asi on rohkemas.

Kuidas muuta jõulude tähendus soojemaks ja isiklikumaks? Jõuludes on nii palju ebaisikulist klantslikkust. Ostetud jõulukaardid on ju ilusad, aga kuidagi trafaretsed. Aga inimesed, kellele jõulude ajal mõtleme, on kõik erinevad ja meiega erinevatel viisidel seotud.

Sellepärast näen hand-made kaartide tegemises sümboolset jõudu. Iga kaart on kordumatu, nagu ka inimesed ja kogudused ja asutused, kellele need saadetakse. Ja pealegi on koos tore tegutseda -- see suurendab ka osadust asutuse enda sees.

Ma ei arva, et kõik peaks hakkama ise kaarte tegema. Aga natuke vaeva näha, kuidas panna jõulusoovidesse midagi tähendusrikast, midagi meist endist, seda tasub küll teha. Ja võtta mõned minutid aega, et mõelda just sellele inimesele, kellele kaart teele läheb. Kasvõi ostetud kaardile teksti mõeldes ja kirjutades... Ütle midagi isiklikumat, kui lihtsalt "Häid pühi!". Ja kes oskab, võib ju ümbrikku panna koos kaardiga ka nähtamatu õnnistuspalve.

17 December 2007

Details make the Difference


I had a chance today to visit the Kaubamaja in Tartu. I was out shopping for a Christmas present, rather presents for my wife. I have so send a shout out to Eleri for the recommendation, I didn't get the exact one you mentioned, but picked the one directly above it! Anyway, after shopping with Oskar and visiting the children's area we grabbed some ice cream at Da Vinci. This is a little cafe on the second floor. I have found the "Bisquit" ice amazing. Anyway, while was sitting there I noticed the way they had their napkins on the counter and then I noticed how the girl was cleaning the counter the whole time I I was there. I like their decor and their decorative elements in the area.

Now this got me to thinking about Risttee. Details made a difference for me at Da Vinci, but what about on Sunday? Do we put the time in effort in to have all the details all figured out. I was this past weekend impressed by Daniel V, who is leading a lot of our youth department. He made some awesome flyers that he passed out for the auction they were having. He put lots of time into details and when the whole night was over, they had a huge success and raised more money than they ever imagine and I hope create a lot of momentum for the future at LIFT. This Sunday night, we have our Christmas service and its our first time to meet at Atlantis and a chance to get to work on the details. Atlantis is a big place, it has a lot of doors, a lot of different entrances, different rooms and we hope this week we have lots of visitors. Maybe our attention to details will make the difference in someone coming back the next week. It seems silly to me to pray and invest in someone for so long, then the day arrives when they finally come to church and we sit back and pretend like they have been here their whole life.

Details make a difference! Got any ideas about some details for Risttee, Christmas and this summer. Lets talk about it!

13 December 2007

+7 ajaplaneerimise võtet

Kirjutati eile siin "aja teoloogiast". Nõustun, et tegemist on väga tervisliku, abistava ja piibelliku õpetusega. Tooksin välja aga veel seitse mitte nii teoloogilist printsiipi, mida selsamal seminaril "IVA07" konverentsil üliarenenud õpetajaanniga Dave Patty kinkis.

1. Pane lahtritesse -- kui sul vaja saata mitu e-maili või teha mitu telefonikõne, või lugeda palju erinevaid materjale-artikleid... siis lahterda ühetaolised tegevused omavahel kokku! Sest kui sa tegutsed kaootiliselt, suudad sa vähem keskenduda. Kui aga paned tegevused lahtritesse, saates näiteks 5 emaili korraga, säästad tunduvalt aega!

2. Pane ajalimiidid -- kõige kiiremini lõpetame tegevusi, millel on kindlad deadlinid. Pulmad saavad korraldatud, sest on pulmapäev. Matused korraldatud, sest ihul on omad kella-ajad. Kui öelda "ma teen selle nii kiirelt kui võimalik", siis see tegevus kestab alati kauem kui "ma teen selle 5 tunniga valmis!"

3. Korruta tegevusi -- mõned tegevused on sellised, mida saab teha samal ajal kui teisi tegevusi. Näiteks sõites bussiga loe raamat, olles ummikus tee telefonikõnesid.

4. Vali keskkond -- töökeskkond, kus oled, ei sobi igaks tööks. Lärmakas kohas ei saa teha vaikseid asju. Suminas ei saa mõelda visioonist. Samas saab rahvarohketes kohtades teha hästi lobitööd. Vali tegevuste jaoks õigeid keskkondasid. Alati ei pea arvuti ees istuma, alati ei pea kontoris olema.

5. Ütle "ei" -- kulunud tõde. Tahame olla paremad, kui tegelikkuses suudame.

6. Püsi tugevustes -- mida rohkem suudad sa kujundada oma tööd selliseks, nagu on su isikutugevused, seda paremaks sõbraks saad ajaga. Kui allakirjutanu, Märt Saar, peab näiteks tegelema bürokraatlike tegevustega, siis tuleb pikk päev. Kui talle antakse aga ülesanne -- 1) kirjutada blogipostitus või 2) luua midagi uut, siis teeb ta seda kiiremini kui keskmine eestlane.

Varsti on kõik "IVA07" seminari ka dvd peal!
Seda ostes või laenates on võimalik veel saada teada:


kuidas hoolitseda vabatahtlike eest,
kuidas suhelda teisega,
kuidas kujuneda heaks juhiks,
kuidas koguda toetust-toetajaid,
kuidas inimestest saab meeskond!

Sarnasel teemal: "Kuidas olla produktiivsem (+7)"

12 December 2007

Aja teoloogia


Eile lõppes esimene Going UPi ja Risttee poolt korraldatud juhtimiskonverents IVA07. Väga toredad kaks pealelõunat olid. Kuna kõik ettekanded said ka videolindile võetud, siis küllap on varsi võimalik suuremaid ja väiksemaid ivasid DVD pealt vaadata.

Minu jaoks oli kõige tähendusrikkam ettekanne ajast ning selle juhtimisest, mille pidas Dave Patty, Josiah Venture rajaja. Ma tundsin ennast ära Dave loos, kui ta rääkis kuidas 7 aastat tagasi ühel uus aasta õhtul ettepoole vaadates tundis ta ahistust ning nägi aega kui vaenlast, kellega tuleb pidevalt võidelda ning kes võtab sult ära häid ja paremaid võimalusi. See pani teda mõtlema, et nii enam edasi ei saa ning ta peab leidma nö aja teoloogia (st kuidas Jumal aega näeb) ning alles seejärel rajama sellele erinevad aja juhtimise metoodikad.

Aja teoloogia 5 põhiteesi:
1. Aja seatud piirangud on head.
Jumal allutas end 1.Mo 1 ptk vabatahtlikult ajale, kuigi tal oli selle üle täielik kontroll. Järelikult on see hea.
2. Aeg annab asjadele nende kauniduse.
Koguja 3. Tihti topime oma päevad võimalikult asju täis ja mõtleme et nii on hea. Mis kukus siis välja, kui orkester prooviks mängida sümfooniat paari sekundi jooksul? Muusika lahutamatuks osaks on nootide õiged pikkused, pausid. Aeg teeb asjad ilusaks. Vat see on alles vabastav.
3. Jumal on andnud õiged ja valed ajad asjade tegemiseks.
Jeesus kunagi ei öelnud, et tal pole aega (Laatsaruse juurde minnes jäi lausa 4 päeva hiljaks) kuigi tal oli vaid 3,5 aastat teenimiseks.
Jh7:6.
4. Aeg toob minuni need head teod, mis Jumal on seadnud minu jaoks.
Ef 2:10. Kui meie toredad plaanid saavad mõnikord uppiloodud ootamatuste poolt, siis pole need kuidagi üllatuseks Jumala jaoks.
5. Minu ülesanne on kasutada aega targasti
Ef 5:15-17. Planeerimine, mõtlemine, Jumala tahte otsimine - kõik see on vajalik ning minu osa.

Kuidas on sinul lood ajaga - on ta sinu vaenlane? Või teeb ta hoopis asjad kauniks sinus ja sinu läbi?

11 December 2007

Tänulikult ja mälestuseks

Kirjutan selle blogisissekande Tarmo Vardja mälestuseks. Tänuliku austusega. Hüvastijätuks.

Tarmo oli muusik. Oleviste Koguduse aktiivne liige. Isa. Tore inimene. Mees, kes uskus ja tegi rohkem kui et sellest kõigest rääkis.

Me ei olnud väga lähedased sõbrad. Aga et keegi jätab su ellu jälje, selleks ei pea alati olema südamesõber. - Nüüd saan sellest paremini aru, kui mõned päevad tagasi.

Tajusin seda üleeile Risttee koguduse jumalateenistusel Tartus, kui vaatasin saali. Tarmo Vardja ootamatu surm oli just mõne tunni eest jõudnud meie teadvusesse. Saalis oli Tarmo sugulasi, aga neidki, kes teda lihtsalt teadsid, mõned isegi mitte otse, vaid kui oma tuttava-sõbra isa.

Mõtlen, kui olulised on inimesed, kes oma veendumusi oma eluga kehastavad. Teevad nähtamatu kogetavaks ja nähtavaks. Tarmo oli selline inimene. Ma isegi ei tea, et oleksime pikemalt rääkinud. Ta oli minust üksteist aastat vanem. Aga ma nägin teda Oleviste kirikus viiulit mängimas, kuulsin kontserditel ta tavaliselt lühikesi sõnavõtte või kommentaare. Viimati tervitasime Tartus ühel Jaani kirikus toimunud kontserdil. Tal oli ka seekord -- nagu alati -- selline eriline, natuke saladuslik naeratus, nagu teaks ta midagi, mida teised ei tea. Järsku oligi nii.

Kindlasti ütlevad midagi hoopis rohkemat ja sügavamat need, kes Tarmot lähedalt tundsid. Aga need on minu mõtted ja kogemused. Ja olen nende eest tänulik. Ka need inimesed, kellega kohtume põgusalt, jätavad jälje. Ja vastupidi -- meiegi jätame jälje neisse, kellega meie teed ristivad vaid mõneks põgusaks viivuks, või kes tunnevad meid kaugelt.

Vaat niisugused mõtted on mul täna, advendiajal -- 11. detsembri õhtu eel.

08 December 2007

40 aastat ja 40 nõuannet: II


Järgmised 10 tarkusetera, mida Craig Groeschel soovib, et ta oleks teadnud vaimulikuna alustades:

11. Sõlmi lähedased sõprussuhted teiste pastoritega oma linnas.
12. Su lapsed kasvavad üles kiiremini kui arvata oskad. Ära ohverda neid vaimulikutöö altaril.
13. Su teenimistöö pole su jumal. Jumal on Jumal.
14. Sa oskad jagada ja tead kuidas teenida teisi. Kui sa ei õpi, kuidas võtta vastu ja olla teenitud, siis sa põled läbi ja/või sured.
15. Jutluste ettevalmistamise aeg ei asenda su isiklikku aega Jumalaga ja tema sõnaga.
16. Kaldu alati pigem helduse suunas.
17. Usu inimestesse, kellesse teised ei usu.
18. Kui sa tahad jõuda inimesteni, kelleni keegi teine ei jõua, siis sa pead tegema asju, mida keegi teine ei tee.
19. Sinu ausus ning puhtus on olulisem kui sa arvata oskad.
20. Võta oma meeskonda inimesed, kes sulle meeldivad.

07 December 2007

Koolitus kui katarsis

Osalesin koolitusel "Jumala riik ja kogudus". Huvitav oli. Isegi rohkem. Midagi nagu katarsise-lähedast. Kui keegi oleks mulle öelnud mu kooliajal, et õppimisest võib saada katarsise, oleksin selle inimese välja naernud. Ah et mis katarsise? -- Noh, niisuguse üleva, õnnellikkuse-seisundi. Puhastumise.

Ja ärge muiake midagi. Olen üha rohkem veendunud, et koolitused peaksid just sellised olemagi. Et pärast ütled: nagu oleks head teatritükki vaadanud, või nagu oleks toredal kontserdil käinud, või nagu oleksin armunud...

Millest see tunne tekkis? Seal koolitusel. Arvan, et kõigepealt sellest, et koolitaja -- seekord teoloog Nigel Wright Londoni Spurgeon Collegest -- aitas sõnastada seda, mille kallal mina olin juba pikemat aega juurelnud. Ta ei pakkunud valmis vastuseid, aga see, mis ta ütles, aitas mitmel puzzle-tükil mu peas ja südames kokku klõpsata. Ja sellest, et mul oli tunne, et see päev Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris oli tähendusrikas ka teistele osalejatele. Ja head vestlused -- kus keegi ei esinenud kõikteadjana, kus küsimused -- ka kriitilised ja rasked küsimused olid arutelu normaalne osa -- ja kus koos astuti mitu sammu tähendusrikkama elu- ja usumõistmise poole.

Tulemuseks oli, et ma olen pärast seda koolitust natuke rohkem elus kui enne. Või Uku Masingut parafraseerides: "elusamus" on hea eesmärk. Ka nädalalõpu koolitusel.

06 December 2007

40 aastat ja 40 nõuannet: I


Craig Groeschel on üks pastor, keda ma väga respekteerin tema alandlikkus, tarkuse ning innovatiivsuse pärast. LifeChurch.tv rajaja ning pastorina on Jumal saanud teda vägevalt kasutada. (Just nende kirik oli esimene, kes rajas ainult videol põhineva campuse - nüüdseks on see muutunud juba pea et standardiks multi-site kirikutes).

Craig G. sai just 40 aastat vanaks ning postitas selle puhul oma blogisse 40 soovitust, mida ta soovib et keegi oleks talle vaimuliku töö alguses öelnud:

1. Elu on lühike. Ela iga päeva Jumala auks.
2. Elu on lühike. Ära võta seda liiga tõsiselt.
3. Vaimulik töö on maraton ning mitte sprint.
4. Jeesus hoolib kirikust rohkem kui sina.
5. Sa ei suuda kunagi meeldida kõigile... seega milleks proovidagi.
6. Inimesed kritiseerivad sind. Lõpeta virisemine. Harju juba ära.
7. Kolme kuu pärast sa ei mäleta enamust asju, mis sulle täna koormaks on.
8. Sa ei suuda kõike teha. Lõpeta proovimine.
9. Jumal kutsus sind selle pärast et TEMA on hea, mitte selle pärast et SINA seda oled.
10. Kui sa süüdistad ennast viletsate tulemuste pärast vaimulikus töös, siis tõenäoliselt pead sa vaimuliku töö häid tulemusi samuti oma teeneks.

05 December 2007

Elagu elusõnakad

Kes veel ei tea, siis meil ristteellastel, tuleb pidevalt kolida. Kodulehekülje uudistes seda küll ei ole, aga detsembrikuus peame olema Tartu kõige plahvatusohtlikuma koha pealt edasi liikuma... raudteellaste majast, aga kuhu?

Seekord oli ametlik põhjus selles, et arved said liiga hilja makstud. Tegelikult oli meil probleeme ka hiirtega (siis kui bänd mängis, tulid hiired lavale lippama). Eks neid häirivusi oli veel... Aga ikkagi usume, et see oli Jumal, kes tegelikult tahab, et me liiguksime.

Palju kohti pole. Üldiselt peaks tegema kirik elukeskkonna ilusamaks-sõbralikumaks, aga tundub, et Eestis peab seda mainet veel kujundama. Kirikule palju kohti ei pakuta. Kuid siiski... kontoriruumidega kolisime raudtee kõrvalt minema. Aga teate te, kuhu?

EluSõna kogudusse
!
Nende koguduse kõige suurem tugevus on meie koguduse kõige suurem nõrkus. Neil on megavõimas hoone. Tohutu potentsiaal. Põnev siin ümbruses ringi sõites jälgida, mis siin toimumas on... sest üha rohkem noori perekondasid tuleb just siia, Tartu külje alla elama...

Aga tahan selle kõigega jõuda mõtteni, et: "elagu elusõnakad!". Tihti on just teie liikumisele vaadatud skepsisega, nii usklike kui uskmatute poolt. Aga need juhid, keda mina siin koguduses tunnen, Eino Lilleleht, Andrus Kasepuu ja Tom Uiga, ja paljud muud teenijad, on küll tunnustust väärt!

See, et te andsite meile hiigelkorraliku ruumi. See tähendab, et nüüd oleme tunduvalt turvalisemas kohas (eelmises kohas varastati mingi 7-8 ratast ära). Ja tunduvalt sõbralikumas paigas (eelmises kohas olime iga nädal pinnuks ja palgiks, närvesööv).

Isegi kui me siia ei jää kauemaks kui üheks kuuks, on see kahtlemata hea koht hingetõmbeks ja puhkuseks! Aitäh teile!

PS. Paljud ütlevad, et parim viis oikumeenilist (koguduste- ja konfessioonidevahelist) tööd teha on teha samu suurüritusi. Kuid mina küll ei ole seda meelt... olen teinud koostööd küll ja küll. Aga see kui keegi ulatab abikäe hoopis probleemiaegade ajal -- andes peavarju ja tööruumid -- see lähendab meid palju rohkem kui ükski muu tegevus või üritus!

Aitäh teile elusõnakad! Te elage ja elagu!

Kus saab olema meie koguduse suured ruumid, pluss noortetöö ja lastetöö. See selgub detsembrikuu jooksul. Uusaastaks oleme jätnud raudteega hüvasti.

04 December 2007

Külaliskirjutaja pastor Remmel: Rahvuslik palvushommikusöök Tallinnas

Tänane külaliskirjutaja on pastor Meego Remmel, kes töötab Tartu Salemi kirikus. Need, kes veel ei tea, siis Risttee kogudus on just Salemi kirikust välja kasvanud. Head lugemist!

Jeesus ütles oma aja kõige mõjukamale poliitikule, kellega ta silmast silma kohtus: „Sinul ei oleks mingit meelevalda minu üle, kui see poleks sulle antud ülalt.“ (Jh 19:11) Miks ta nii ütles ja milleks loobus ta omaenda meelevalla kuritarvitamisest talle vastandunud võimukandjate suhtes?

See on mõistatus, mida Märt Saar aitas lahti mõtestada astudes üles eilsel rahvuslikul palvushommikusöögil Tallinnas presidendi, valitsuse ja riigikogu liikmete, riigiasutuste ja omavalitsuse juhtide ning ametikandjate ees, aga ka nende kaaslaste, kirikute, koguduste ja parakiriklike organisatsioonide ning kõrgete väliskülaliste esindajate ees. Mõnigi seisis ehk silmitsi inimliku mõistatusega, mille vastust looritab jumalik salapära. Minu jaoks oli kõige erilisem kogeda, kuidas seesama salapärane Jumala Vaim inimhingekeeli puudutas. Inimelud, olgu ministri- või ministry-karjääriga, said liigutatud, ja seda mitte niivõrd tunde-, kuivõrd tahte-tasandil. Tekkis tahe elada ja teenida teiste nimel paremini kui seni.

Lugesin õhtul neid kümneid palvesoovikaarte, mis jäeti auväärsete poliitikute poolt nimeliselt allkirjastatuna palvushommikusöögi laudadele. Et Eestimaa kogudused nende pärast palvetaksid:

„Soovin, et minu eest palvetataks ja kõigi laste ja eesti rahva püsimajäämise eest.“

„Jumal, anna mulle oskust kuulata oma südame häält ja tarkust, et võtta vastu õigeid otsuseid.“

„Et Eesti oleks õigusriik ja lõpeksid alusetud kahtlustused. Et meedia oleks objektiivne.“

„Riik on inimese loodud. Seepärast peab olema riik inimese pärast, mitte inimene riigi pärast.“

„Soovin, et riigijuhid ei unustaks, kus on Eesti riigi piir ning oluliselt rohkem panustataks äärealadele.“

„Soovime, et perre sünniks terve laps.“

„Eestimaa rahvale rahu ja tervist.“

„Tervist ja üksteise hoidmist.“

„Soovin, et meie pere oleks mõistev ja terve ja Eestil läheks jätkuvalt hästi.“

Väike valik, ent suur perspektiiv eestpalveks, kas pole? Olles palvushommikusöögi eelõhtul Risttee koguduse ruumides kogunenud kuue koguduse noorte ühisel palvusel Eesti riigi, maa ja rahva tuleviku pärast, adusin vaimus, et just siinsamas ruumis võib olla keegi, kellest kunagi saab üks riigivõimu esindajatest. Ma ei tea, kas ja kes see reaalselt on, aga seon oma käed palveks temagi võimaliku elukäigu ja missiooni õnnistuse eest. Jumal teeb väikesest suure. See on elutõde, mille laulis magnifikaadina üle aegade tuntuimaks ülistuslauluks Jeesus-last oodanud neitsi Maarjagi. Samasugust kogesin eile minagi, kui mõistsin, et Jumal on võtnud väikevennad Peebu ja Märdi ning teinud neist jumalamehed ühe Eestimaa kiiremini kasvava koguduse juhtimiseks ja Eesti riigi kõrgeimate võimuesindajate juhatamiseks Kristuse ning tema sõna ja palve juurde. Jälgisin samas Joonas Sildre pildi sündi ning nägin selle (vaimu)andeka kunstniku loometöös kujunevat nägemuspilti jõulukingiks Presidendile. Kuulasin Birgit Õigemeele ja Rebecca Kontuse kristlikke laul ja ütlesin neile, et nad on Eestimaale tõeliseks Jumala kingituseks. Vaatasin Craigi poolt kokkupandud videoprogrammi ja tunnetasin, kuidas Kõigekõrgem on toonud meie keskele pädevusõnnistused parima sõnumi esitamiseks parimal võimalikul moel. Kuulasin Craigi poolt elava usu juurde juhatatud Andrus Kasepuu tunnistust tema elu muutumisest Kristuse Vaimus. Tänasin Jumalat, et võin olla osa millegi nii erilise sünni- ja arenemisloos.

03 December 2007

Great Sermon

Today I was heading back from Tallinn and decided to pass the time by listening to a sermon. I had the privelage of listening to a 1:30 sermon\lecture about worship and idolatry from Mark Driscoll, pastor of Mars Hill Church in Seattle. I haven't been listening to many different sermons but I was too tired to read anything. I really felt like this was a great talk and something that I encourage others to listen too. This is one of the first times I heard someone talk about the idea of worship in a way that was convicting. I was able to think through my life and see a few things that I need to change. I found the most helpful thing was the discussion on idolatry and how its the opposite of worship. I am not sure of what you worship in your life, but I believe in most of our lives its not God at all. We have all created different things in our life that resemble God or resemble Christianity, but if we follow these things through, we will realize that its not about God at all.

The final challenge of the talk was Who do we worship. The answer, was Jesus. This differentiates Christianity more than any other religion. The speaker shared so many challenging statements that I have to listen to the sermon a few more times.

If you have time, check out Mars Hill on Itunes and then download the special:Worship and be prepared to be challenged.