Pastor pihitoolil

Sellel pühapäeval alustame uue seeriaga: Pastor pihitoolil

Seni avamata hämarad ja sügavad saladused pastori elust: ebakindlus, kahtlused, väsimus... pettumused, vead ja eksimused. Seerias "Pastor pihtitoolil" avab pastor Peep (ehk siis mina) ennast ja oma elu. Milliste probleemidega võitleb pastor? Küllap samasugustega nagu igaüks meist.

Neid pihtimusi, mida ma võiksin jagada on rohkem kui nelja nädalasse mahub, kuid siin on need millest juttu tuleb.

• Ma ei suuda taluda paljusid kristlaseid
• Ma pean kõvasti pingutama, et jääda seksuaalselt puhtaks
• Ma olen aja ori
• Ma muretsen kogu aeg

Ma ühest küljest väga ootan seda seeriat ja võimalust rääkida endast sellisena nagu ma olen, ilma midagi ilustamata ja lisamata. Samas teisest küljest ma kardan järgmiseid nädalaid, kuna mu oskused isiklike tunnete ja emotsioonide jagamises on väga nõrgad. Eks me näe kuidas välja kukub. Igatahes ma plaanin kutsuda oma sõbrad ja tuttavad nendele pühapäevadele. Nad väärivad tõde kuulda.

Lase lahti enda loodud tehislikust ja täiuslikust välisest kestast ning luba Jumalal saada sinu lähedaseimaks sõbraks läbi oma isiklike pihtimuste.

Kuldsed väljad

Raha on üks kõige tundlikum, emotsionaalsem ja tihti ka väga privaatne valdkond. Iga päev mõtleme me rahast mitu korda. Kas ikka jätkub piisavalt järgmise palgapäevani? Kuidas sellega targemini ümber käia? Veel rohkem koguda?

- Kuidas teenida oma rahaga 10,000% kasumit? - Mis on kõige kindlam investeering, garanteeritud 100%liselt? - Kas ja kuidas on võimalik, et jagamine muutub korrutamiseks ja lahutamine liitmiseks?
Need olid mõned finantsvaldkonda langevad küsimused, mida Jeesus väga konkreetselt adresseeris.

Risttee koguduse jutlusteseerias “Kuldsed Väljad” räägime 3 nädala jooksul universaalsetest Jumala seatud printsiipidest raha jaoks ning rikkusest, mis avaneb läbi andmise.

Kauguses terendavad kuldsed põllud. Asume teele!

I osa: Raha seadused
Pühapäeval, 20.jaanuar 11:00 Atlantises

Mida rääkis Märt Saar riigijuhtidele (VIDEO)

Allpool on Märt Saare jutlus Rahvuslikul palvushommikusöögil. Head vaatamist.

Abiks eesmärkide püstitamisel

Craig on teinud juba 2 postitust teemal, mis puudutab eesmärkide püstitamist. Mulle väga meeldib tema üleskutse leidmaks lahendust, kuidas seatud eesmärke paremini meelespidada ja seeläbi ka paremini neid saavutada. Lisan sellele veel mõned täiendavad materjalid:

- kuula Risttee podcasti eesmärkide püstitamisest (jutlustab Peep Saar)


- loe Craigi postitust eesmärkide püstitamisest ja võistlusest, mille ta välja kuulutas


- vaata Craigi postitust, kus ta poseerib oma eesmärkidega Viini lennujaamas



Kui sul on soov kasutada sama näidislehte eesmärkide püstitamisel, mida pühapäevasel jagati, siis võid aluseks võtta alltoodud vormi.

Jõulujumalateenistust saab täna kuulata Skype kaudu

Nagu pastor Peep Saar kirjutas, siis Risttee kogudus peab oma jõulujumalateenistuse 23.detsembri õhtul kell 17:00 hoones, mida Tartus teatakse Atlantise nime all. Eelmisest aastast mäletan, et Risttee jõuluteenistus on kindlasti hoopis midagi muud kui tavaline. Seega tasub kindasti kohale tulla ja oma silmaga näha ning nautida aasta ühte kõige tähtsamat teenistust.

Mõtlesime ka nende inimeste peale, kes geograafilise asukoha tõttu ei saa kohale tulla. Esmakordselt Risttee koguduse ajaloos proovime edastada oma jõuluteenistuse üle Skype. Teeme seda esimest korda ja vabandame juba ette, kui peaks mingeid tehnilisi viperusi juhtuma. Selle jaoks, et saaksid teenistusest osavõtta peab su arvutisse olema installeeritud Skype programm (saad selle siit). Lisaks on vaja ka kõrvaklappe või kõlareid kuulamiseks. Kui oled programmi kasutamisega algust teinud, siis mine aadressile www.skypecast.com ning vali sealt Risttee koguduse jõulujumalateenistus. Peale "Join this Skypecast" nupule vajutamist oledki virtuaalselt liitunud Risttee koguduse jõulujumalateenistusega. Vot, nii lihtne see ongi.

Loodame sinuga kohtuda nii koha peal kui Skypes.


Sinu Risttee kogudus.

Lühikese ja lihtsa kiituseks

Mõnda jutlustajat lihtsalt on parem kuulata kui teist. Eks neid erinevaid faktoreid, mis minu jaoks teeb kõne heaks, ole mitmeid:
- kas kõneleja paneb sõnumisse oma südame. On tal koorem, mida ta lihtsalt peab jagama kuulajatega
- on ta autentne ja siiras. Ennasttäis olek ning teesklemine paistab alati välja
- illustratiivne ning näitlik. Nalja peab ka saama
- kas kõnelejal on ka midagi sisulist öelda. On ta veetnud tunde õppides, kuulates ja kogudes. On ta edastamas vaid kuuldut või on ta õpitu enda jaoks isiklikustanud ning oma elus rakendanud.
- ja lõppeks, kas Jumal kõneleb tema kaudu (see faktor võib eelmiste olemasolu teha tühiseks)

Keelekasutus on ka kõigil erinev. Kes kasutab rikast sõnavara, ilusaid pikki lauseid. Mõni kasutab lühikesi lauseid ja lihtsaid sõnu. Mina tihti puterdan ning koostan segaseid lauseid, kuna lauset alustades pole täpset aimu kuhu ma sellega välja jõuan ning nii on grammaatilised vead kerged tulema. See on ka üks asi, mis mind oma jutluseid hiljem õppimise eesmärgil kuulates kõige rohkem häirib.

Väidetavalt on igal inimesel oma kommunikatsiooni sõrmejälg, mis neid väga selgelt iseloomustab. Just selles osas, milliseid sõnu ja kuidas ta kasutab. Siin on üks tore artikkel selle kohta. Selle sõnum on - Lihtsad ja lühikesed laused mitte lihtsalt ei müü rohkem raamatuid vaid ka aitavad ideedel kiiremini ja kaugemale levida."

Sõnade keerukust ning lausete pikkust analüüsiv tabel

Kas see tähendab seda, et tänases ühiskonnas peaksime jutlustamisel kasutama võimalikult lihtsaid sõnu ning lühikesi lauseid, sest see on mis "kohale jõuab"? Kui see nii on siis on see heaks uudiseks mõnele meist, kuid kurvastuseks meie intelligentsematele vendadele/õdedele.

Mis paneb sind kõnelejat kuulama?

Kuidas luua põnevat uudist (+7)

Ajakirjanikele õpetatakse koolis, kuidas uudist kirjutada. Tegelikult ei ole see lihtsalt anni-põhine sõnadevuristamine, vaid selles on ka omad kavalad mustrid sees. Nii nagu näitlejatele õpetatakse Stanislavski meetodit, viiuldajatele Alexandri tehnikat...

Nõnda on olemas kommunikaatoritel “7 uudisväärtust”. Öeldakse, et need on väärtused, mida tuleb kommunikaatoril kaaluda läbi enne kirjutamist, kuid ka kirjutades, ning isegi peale kirjutamist. Need on.

“7 uudisväärtust”

1. Mõjukus – miks see peaks kuulajale korda minema?

2. Ebatavalisus – on selles midagi ootamatut või ülivõrdelist?

3. Prominendid – kes on selle loo peategelased?

4. Konflikt – milles seisneb sündmuse konflikt?

5. Lähedus – millega peaks kuulajad samastuma?

6. Värskus – mis selles uut on?

7. Aktuaalsus – haakub see mõne õhusoleva teemaga?

Ehk, miks mõned

sõnumid jõuavad

kuulajani, ja miks

mõnda uudist isegi

ei panna tähele?

Ja jee! Olen ühtlasi avastanud, et kui lugusid jutustada lihtsalt sõprade ees, siis neid reegleid saab samal viisil kasutada. Ja ei ole see üldse nii, et kõike kuulatakse! On asju, mida inimesed kuulata tahavad. Ning asju, mis justkui iseenesest läbi kõrvavaigugi kostuvad.

Head uudistamist sulle!

[Elumuutnud lugu]

Ükskord juhtus üks säärane lugu... kuigi postituse lugemine võtab paar minutit, soovitan lugeda selle lõpuni.

Uuemates tõlgetes on pandud see säärane lugu [kastide] vahele. See tähendab, sellesse jutustusse võib tänapäeva lugeja pisikese skepsisega suhtuda. [sest leiti ühed veelgi varasemad käsikirjad, kust see kirjapandu puudus].

Nimelt algab lugu sellega, et Jeesus oli just veetnud öö Õlimäel. [Oletatakse, et Jumalaga osaduses ja palves]. Ta tuli koidu ajal mäelt alla ja otse pühakotta. Teda tuli kuulama suur rahvahulk, karvased ja sulelised. Kõik istusid teda tähelepanelikult kuulama. Ja Jeesus istus maha ja õpetas.

Ja siis tuleb see kurikuulus konksutõmbamise koht. Sest olid tulnud variserid ja muidu-targad ning tõid kohale väga patuse inimese. Naise, kes rikkus abielu. [millest võime küsida, et huvitav kus see abielurikkunud mees on, või siis, kuidas täpselt nad ta kinni nabisid?]

Ja meie peategelane Jeesus pannakse raske olukorra ette. "Mooses on Seaduses käskinud niisugused kividega surnuks visata. Mida nüüd sina ütled?" küsitakse talt avalikult.

Võime vaid ette kujutada, kuidas suhtus sellesse küsimusse Jeesuse kuulajaskond. Sisuliselt pandi ju nende õpetaja konfronteeruma kogu Iisraeli austatuima esivanemaga, Moosesega...

Veel enne kui see postitus lõpeb, olgu veel välja toodud paar huvitavat märkust.
1) Jeesus ignoreeris seda küsimust [Jeesus kirjutas midagi maa peale, kuni talle hakati selle küsimusega peale käima]
2) Keegi täpselt ei tea, mis ta maha kirjutas [on igasugu teooriaid]

Ja siis ütles Jeesus sõnad, mis lõid pahviks nii tolle aja targimad, kui ka tänase aja targimad. Ta ütles: "Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga!"

ja potsti! Mitte keegi ei visanud. Ja Jeesus ka ei viska! Naljakas, kuidas autor Johannes seda lugu meenutab... ta kirjutab, et seepeale läksid vanemad ruumist välja, seepeale ülejäänud. Kogu saal jäi tühjaks. Jeesus kaotas kogu oma auditooriumi.

Pühakotta jäi tema ja abielurikkuja naine.

Ja lugu lõpeb sellega, et naine sai aru, et Jeesus oli talle kinkinud elu ning ta sai soovituse minna ning elada oma elu teisiti... aga kas sa panid tähele, et:

Kuigi kõik inimesed tunnistasid, et nad olid patused ja väärt surma. Siis ainuke, kes ellujäämist otsis ja selle sai[!], oli abielurikkuja naine.

Mõnikord lausa tasub olla kõige patusem. Või mida arvab sinusugune?

Risttee kogudus on "cool"

Olin möödunud pühapäeval Risttee koguduse jumalateenistusel. Oli aastapäev. Ja nooruslik jumalateenistus. Ja ilmatu suur tort. Ja natuke on sellest juba siin blogis kirjutatud.

Aga sellistel hetkedel on põhjust mõelda, miks ma tunnen end selles koguduses koduselt. Igatahes ei ole vastus lihtsalt, et, noh, see on mu töö, et ikkagi pastor ja muu niisugune jutt. Teate, on olemas pastoreid, usu või ära usu, kes end oma koguduses sugugi hästi ei tunne. Aga miks mulle Risttee siis ikkagi meeldib? -- Paar asja.

Kõigepealt sellepärast, et terve see Risttee koguduse lugu on üks suur väljakutse. Mul on tunne, et ma osalen milleski põnevas ja tähendusrikkas. Milleski, mis ei ole täpselt väljamõõdetud. See ei ole mingi kosher-kogudus. Aga ta on hästi elus. Ja mulle tundub, et Jumal on tegelikes ja elusates asjades hästi lähedal.

Teiseks, mulle meeldib tohutult -- täiega -- see rahvas, kes selle koguduse kodugruppides ja noorteüritustel ja jumalateenistustel kokku tuleb. Nad on toredad. Super. Ma mõtlen mõnikord, kelleks need inimesed kord saavad. Karjääri mõttes jõuavad paljud neist kaugele, selles pole kahtlust. Aga ma mõtlen veel midagi. Ma mõtlen, et need inimesed on võimsate eeldustega, et muuta maailma paremaks -- Eestimaad, oma linna, oma kooli, töökohta. Ja mõjutada õnnistusrikkalt teisi inimesi. Ja kui ma saan, kui ma tohin, neid kasvõi pisut inspireerida ja toetada edasi arenema sellel teel -- siis on nemad ja Jumal mind sellega austanud.

Ja siis meeldib mulle loomingulisus ja sõbralikkus. Ja see, et jumalateenistuse eel saab kohvi juua. Ja et lapsed on teretulnud. Ja et jumalateenistusel on nii tõsidust kui huumorit. Ja et räägitakse tegelikest asjadest. Ja palvetatakse südamest. Ja et mitte ainult ei räägita, vaid tahetakse ka midagi teha. Kõik need Karunädalad ja veredoonorluse päevad ja loomade varjupaigas koerakuutide ehitamine. Ja mulle meeldib, et raskusi ei kardeta, vaid nendega tegeldakse. Noh, neid tuleb ju ikka ette, kui tegemist on elusa ja tegusa seltskonnaga.

Ah-jaa, veel üks asi, oleksin peaaegu unustanud: mind on väga inspireerinud meeskonnatöö. Näiteks see, et jutlus ei ole ühe-mehe soolo, vaid jutlusteseeriad arutatakse töörühmaga enne läbi. See on hästi "cool".

Ühesõnaga -- veel kord "Palju õnne esimeseks sünnipäevaks!"

Teooria tapab ande

Eelmise nädala lõpul pidin ma 4 päeva järjest kõnelema Eestimaa eri paigus. Olin lubanud olla metodisti kiriku laagris üheks kõnelejaks/seminaripidajaks, laupäeval V:NL noortelaagrit külastada ning pühapäeval jätkus Ristteel Lihtsalt Vastupandamatu seeria. Ei mäletagi viimati kuna nii suure intensiivsusega avaliku kõnega üles astutud sai. Kalendris olid mul need päevad planeeritud juba suve algusest ja nõnda olid mul ilusad ja toredad plaanid juba aegsasti ettevalmistada, nii et ei peaks rabistama ning mütsiga lööma minema. Nagu minu puhul mõnikord ette tuleb, siis läksid need ilusad plaanid paraku vett vedama. Nõnda oli viimane nädal sisustatud mõttetöö ning ettevalmistamisega, mis nagu ikka vähendab perega olemise aega.

Kuid mis ma selle postitusega tahtsin öelda oli see, et harjutamine teeb meistriks. Kõneledes alatest neljapäevast kuni pühapäevani tundsin, kuidas läbi nende päevade kõnelemine muutus mu jaoks kergemaks ning nauditavamaks. Lisandus eneskindlust (millest mul laval tihti puudus on), loodetavasti kasvas selgus ning arusaadavus.
Mark Driscoll Mars Hill kirikust (see on pastor, kes pidevalt on vihane) on oma raamatus "Confessions of a reformissional rev." rääkinud sellest, kuidas ta õppis jutlustama lihtsalt läbi rohke, lausa ülirohke praktika. Nimelt jutlustas ta pühapäeva jooksul 5 teenistusel, kusjuures jutlus kestis vähemalt 1tund. Seega iga nädal vähemalt 5-6tundi puhast praktikat. Pole ime, et sellise praktikaga kasvas temast väga hea kõnemees.

Kui sa vaatad ennast selles valdkonnas, kus sa töötad (õpid). Kui palju aega sa võtad enese arendamiseks, õppimiseks, harjutamiseks? Mitmeid tunde veedad sa lisaks teooriaklasside, raamatute lugemise, blogide jälgmise esteetilisele keskkonnale praktika mudastest ning poristes kaevikutes. Ma õppisin ülikoolis arvutiteadust, millest suur osa kulus programmeerimisele. Kuid minust ei saanud kunagi programmeerijat ning ma ei oska seda enam üldse. Seda sellepärast, et ma kunagi ei praktiseerinud reaalselt seda rohket ja kvaliteetset teooriat, mida ma omandasin.

Kui sa oled jutlustaja, siis kui palju aega sa veedad ennast teoreetilisel tasandil arendades - kuulates kriitiliselt iseenda jutluseid, õppides teistelt, lugedes raamatuid. Kui palju aega kulub reaalselt palvetades ning Jumalat otsides sõnumite ettevalmistamiseks. Aga lõppeks, kas sa praktiseerid, praktiseerid, praktiseerid. Sest ainult teoorias kümmeldes, uputad sa endas oleva tugevuse ja ande.

Ole kes sa oled - rekka juht, progeja, õpetaja, ajakirjanik - harjutamine teeb meistriks.
Ja teooria seal taustal annab sulle vahendid.

Pahad ja head jutlustajad

Paha jutlustaja paneb tundma, et oleme erinevad
Hea jutlustaja paneb tundma, et oleme sarnased

Paha jutlustaja ütleb, et teema on oluline
Hea jutlustaja näitab, et teema ongi oluline

Paha jutlustaja teeb uue teema üllatavalt halvaks
Hea jutlustaja teeb vana teema üllatavalt heaks

Paha jutlustaja on patsient oma teemadega
Hea jutlustaja on arst teiste teemadega

Paha jutlustaja kannab ilusat maski
Hea jutlustaja kannab omapärast nägu

Paha jutlustaja räägib kirikuinimestele
Hea jutlustaja räägib inimestele

Paha jutlustaja ütleb, et nii peab
Hea jutlustaja elu ütleb, et nii peab

Paha jutlustaja on paljude heade mõtetega
Hea jutlustaja on ühe ümberlükkamatu peamõttega

Paha jutlustaja teeb nimelt nalja
Hea jutlustaja teeb kogemata nalja

Paha jutlustaja kasutab piiblit
Head jutlustajat kasutab piibel

Paha jutlustaja pärineb õpikust
Hea jutlustaja pärineb loomingust

Paha jutlustaja läheb kõnelema
Hea jutlustaja läheb elusid muutma


Maailmas on väga palju pahasid jutlustajaid.
Aga väga vähe häid jutlustajaid.
Kuid nii vist on iga asjaga...

Eesti Päevaleht Risttee kogudusest

Täna hommikul ärkasin oma onu Peetri telefonihelina peale. Kuna ta tavaliselt mulle nii vara ei helista, siis on järelikult midagi olulist. Et mitte Emmat äratada, siis panin telefoni vaikseks. Ei pidand pikalt ootama, kui juba 5 minuti pärast oli telefonis SMS Petsilt, mis ütles: "Neeger! Osta päevaleht! Ilus inimene!" No ma siis läksin ja ostsin.

On pühapäev, 22. juuli. On Tartu ja Atlantise kõrval olev park. On kell 11. On Risttee kogudus. On bänd. On kunstnik härra Sildre (ma pole kindel, kas see on seesama härra Sildre, keda koteeritakse üheks Eesti paremaks koomiksikunstnikuks, aga küllap ta on). On Ruth, Simson ja Joosep. Nemad on piltidel. Ja on bänd. On jumalasõna. On noor, 29-aastane pastor Peep. On reporter Andres Keil.

Nii algab tänases Eesti Päevalehes olev terve lehekülje pikkune arvamusartikkel Risttee eelmise pühapäeva pargiteenistusest.
Kogu artikli võid leida siit!

Ma naersin mitu korda seda artiklit lugedes südamest. Ah et siis selliselt me siis väljapoole paistame. Andres Keil humoorikat kirjeldust tasub kindlasti meil kõigil lugeda.

Aga meie kohtume juba sellel pühapäeval algava "Väike aga vägev" piibliseeria raames Näituse 26 aadressil.

Oled sa Harri Kingo?

Üks netifenomen on Harri Kingo. Mõne arvates naeruväärne, teise arvates austusväärne. See on fenomen, kus üks mees seisab anonüümsete ja mitte-anonüümsete kommentaatorite keskel ja kuulutab julgelt Jumala sõna. Külvab teri send-nupuga.

Ma olen ise ka mõnikord Harri Kingo. Mitte küll nime poolest, aga tegudelt. Satun kuhugi foorumi või poolkristlikku artiklik lugema ja lihtsalt tuleb tung reageerida. Öelda oma arvamus, mis sest, et keegi ei tea, kes on täpselt klaviatuuri toksinud.

Oled sina ka Harri Kingo?

Kui oled, siis ilmselt oled mõelnud küsimuste üle:
1. Kui mõttekas on netimisjon Tegelikult?
2. Kas sellega lihtsalt lisad õli tulle või tõesti vastad kellegi küsimustele?
3. On see järjekordne tõestus sellest, et kristlased kaitsevad end sõnadega, aga mitte tegudega?

Harri Kingo on tegelikult andekas mees. Olnud 80ndate lõpus Eesti ajakirjanduse tipus. Olnud diktoriks ETVs, nagu ütleb Genialistide laul. Seisnud eestlaste ees pöörastel aegadel. Kuid nüüd, on sekulaarse auditooriumi arvamus: on mees alkoholismist ja mängurlusest veelgi rohkem põhja käinud. Aga, mis sina arvad?

Kes kaitseks püha lehma internetis? On see järjekordne hüüdja hääl?

Seda postitust kirjutas Märt Saar, siis kui talle oldi tehtud skeptik.ee postituste kommentaarides üks-null, sest märdikesel puudusid teaduslikud argumendid.

Piibli lugu Joosepist

Viimasel pühapäeval oli Risttee koguduse jututeemaks Piibli tegelane Joosep. Nojah, plaanitud piknik Atlantise kõrval kolis küll tavapärastesse ruumidesse Näituse tänaval, aga sellest polnud midagi...

Joosepi ja tema vendade loo leiab huviline Esimesest Moosese raamtust. Tegelikult on see lugu sellest, kuidas Jumal kujundab noort juhitalendiga meest. Nii et tegelikult Jumala lugu. Ja meie lugu.

Paar märkust. Esiteks, vangiviidud nooruk, kellest sai maailmariigi peaminister, oli oma elu otsustavalt muutvate sündmuste ajal väga noor. Konflikt vendadega, nooruslik uljus ja natukene nina püsti ajamist -- alla-kahekümne aastasele kohane. Teiseks, Joosepi eeldused kujuneda juhiks, ei olnud just soodsad. Ei saa öelda, et isa eriline soosing tema suhtes, mis vendades kadedust tekitas, oleks olnud pedagoogiliselt väga küps. Aga mitte noorus või perekondlik minevik ei defineeri meid. Vaid see, kelleks võime saada... See on esimene mõte, mis tuleb pähe Joosepi-lugu lugedes.

Teine mõttevälgatus seondub läbi elu kitsaskohtade minema pidanud noore mehe õppetundidega. Ta pidi õppima kahte asja. Esiteks, empaatiavõimet. Oskust panna ennast teise inimese olukorda. 1. Moosese raamatu peatükid 37-45 räägivad sellest, kuidas Joosep seda õppis. Ja teine õppetund oli suuremeelsuse ja andestuse õppetund. Andestada vendadele, kättemaksu asemel -- see polnud sugugi lihtne. Aga tolleks ajaks umbes kolmekümne aastaseks saanud mees sai endast võitu. Kaks olulist oskust juhi jaoks -- empaatiavõime ja suuremeelsus.

Kes võiks öelda, et mitme tuhande aasta vanusest lood kuuluvad minevikku. Kaugeltki mitte.

Kirikute paljusus

Eile käsitles jutlus Risttee koguduses teemat, mis iga inimese mõtetes on liikunud: Miks on nii palju kirikuid? Luterlased, baptistid, metodistid, nelipühilased. Rääkimata paljudest väiksematest. Teemale mõeldes jõudsin järgmiste pidepunktideni, millest saab igaüks edasi mõelda:

Jumal on nii suur ja mitmekesine, et tema teenimiseks ja austamiseks ei piisa ainult ühest stiilist või kiriklikust traditsioonist.

Kui kiriku või koguduse jumalateenistus kajastab Jumala tegelikkust, siis saab Jumala rikkust ja sügavust väljendada vaid mitmekesisuses, mitte üheülbalisuse teel.

Erinevatel ajalooetappidel on kristlastel erinevaid usulisi ja teoloogilisi rõhuasetusi, nende muutuste kajastamiseks ongi tekkinud uusi kirikuid ja usuliikumisi.

Kultuur mõjutab seda, kuidas me väljendame oma usku Jumalasse – erinevad ajaloolised kirikud kajastavad seda tõsiasja.

Erinevad kirikud võivad üksteise kogemusest õppida.

Osadus erinevustes on tänapäeva killustunud kultuuris võimas tunnistus Jumala osadust loovast meelevallast.

Milliseid mõtteid tekitab Sinus kristlike kirikute, uskkondade värvikirevus? Kas näed seda negatiivse või positiivsena?

Manitsemisest

Kas eestlase keelepruugis ongi enam sõna "manitsemine"? Või kui on, siis seostub see moraalilugemisega, käramisega, elukauge targutamisega. Vist...

Ma arvan, et mind manitseti täna. Isegi, kui ma päriselt ei nõustu manitseja argumentidega, oli selles kogemuses palju positiivset ja õppimist väärivat.

Sain hommikul telefonikõne. Keegi metsade vahel elav koguduseliige oli kuulanud Pereraadiost mu piiblitundi nelipühipäeva teemadel. Kasutasin seal ubkaudu sellist väljendit: esimese nelipühipäeva kõnelejad rääkisid tundmatuid keeli. See tundus mu heale kuulajale ja vestluskaaslasele ebatäpne. Tema meelest rääkisid apostlid ikkagi oma keelt ja ime seisnes selles, et erinevatesse rahvustesse kuuluvad kuulajad kuulsid teksti oma keeles...

Nojah, küllap oligi nii... Ehkki ega me ei tea, vahest rääksid apostlid kah tundmatuid keeli ja Vaim tõlkis selle imeviisil arusaadavaks kuulajate kõrvus. Nii et Jumala ime oli kahekordne. Mõne asja kohta tuleb öelda, et me ei tea päris täpselt...

Sellest väikesest asjast ei tasukski kõnelda, kui selles ei peituks suurem õppetund. Nimelt asjadest otse rääkimise õppetund. Ja kasu. Hindan kõrgelt mulle helistajat, keda ajendas soov oma seisukohta välja öelda, ja mind korrigeerida. Olime erineval arvamusel selles, kui drastilite tagajärgedega võib olla niisugune tõlgenduslik ebatäpsus. Aga mul oli võimalus omapoolselt asja täpsustada.

Me lõpetasime telefonikõne suuremate sõpradena ja lähedasemate inimestena Jumala rahva peres, kui olime enne. Niisugune manitsemine on igatahes hea asi. Ja vahest on selle võti vastastikuses lugupidamises. Minu meelest.

Top 10: Jutluste podcastid

Aeg on küps postitada Risttee blogi esimine Top 10.

Õhtuti Porschega (pea 2 aastane emane labrador) metsas jalutamas käies on mul kasutada 40min vaikust, mida ma tihti kasutan erinevate jutlustajate kuulamiseks. Ja seda nii professionaalsest huvist - kuidas ise paremaks kommunikaatoriks saada- kui ka vaimulikust vajadusest - kas Jumal tahab mulle midagi öelda.

Järgnevas Top 10 võib leida mitmeid praeguse aja parimatest vaimulikest kommunikaatoritest, mõned väga head teoloogid. Ühtlasi on kõigi koguduste näol tegu teerajajatega ning innovaatoritega 21.sajandi kirikuloos.

10. TheaterChurch - Mark Batterson. Kogudus, mis D.Cs rendib kinosaale ning on tõesti läinud kultuuri keskele kristliku sõnumiga.
9. Mosaic - Jutlustaja Erwin McManus. Mosiac kogudus L.As on ülimalt loov ja tõeliselt multikultuurne kogudus. Erwin on väga hea jutlustaja, kelle lemmikteemaks on inimeses peituv potentsiaal. Tõeliselt rahutu hing.
8. The Village Church - Jutlustaja Matt Chandler. Dallases asuv kiiresti kasvav emerging kogudus. Väga sarnane Mars Hill kogudusega (nr 9). Salm-salmi haaval Piiblist jutlustamine. Hea ja praktilise sõnumiga jutlustaja, kes koguaeg ütleb "Okey?"
7. Desiring God - John Piper. Üks respekteeritumaid teolooge uue põlvkonna kirikurajajate jaoks (sh Mark Driscoll, Matt Chandler). Tõeline Osvald Tärk.
6. NewSpring - Jutlustaja Perry Nobel. Üks kiireimini kasvav kogudus USAs. Samas ei midagi väga originaalset vaid pigem hea töötavate mudelite kopeerija (North Point, Fellowship). NewSpring on selline maakate kogudus. Samuti on jutlused seal lihtsad, agressiivsed ning in-your-face. Ma ise neid väga kuulata ei suuda.
5. North Point - Jutlustaja Andy Stanley. Paljud peavad parimaks jutlustajaks USAs. Pragmaatiline ning praktiline. Tekitab igas kuulajas tunde, et Andy on tema kõrval istet võtnud ning nad on lihtsalt dialoogis. Iga nädal sõidavad 20,000+ inimest kirikusse et teda kuulata videovahendusel
4. Cornerstone Simi - Jutlustaja Francis Chan. Californias asuv asiaadist koguduserajaja kõneleb siiralt ning väga suure empaatiavõimega. Tema hinge paneb eelkõige helisema rääkimine Jumala armastusest.
3. Mars Hill Bible Church- Jutlustaja Rob Bell. Emergent kogudus. Väga selgelt orienteeritud ühiskonnas teenimisele ja ebaõigluse vähendamisele. Rob Bell on selgelt kujunenud noorema põlvkonna üheks mõjuvõimsamaks kommunikaatoriks
2. Mars Hill Church - Mark Driscoll. Emerging kogudus Seattles. Kultuuriliselt liberaalne kuid teoloogiliselt fundamentaalne kogudus. Mark on üks uue põlvkonna esiletõusvaid teolooge. Väga piiblipõhine jutlustamine, kus läbitakse Piiblit kas raamatu kaupa või siis salm-salmilt. Pikad (65min) sügavad ning samas praktilised jutlused. Marki kas vihatakse või armastatakse, kolmandat varianti väga ei ole.
1. Risttee kogudus - Missioloogiline, kultuuriliselt liberaalne ning väljapoole suunatud kogudus Tartus. Igatsus: Praktilise piiblikäsitlusega aidata igal ühel reaalselt elada Jeesuse järgijana. Otsusta ise!

Toodud loetelu väljendab minu isiklikke eelistusi. Kindlasti on teil soovitada veel oma lemmikuid või lisada kommentaare juba välja toodud kommunikaatorite-koguduste kohta. Nii et laske aga tulla.

PS Soovitan kasutada podcastide kuulamiseks arvutis iTunes tarkvara, isegi kui sul iPodi ei ole.

Risto Tamm otsib superstaari!

Many have asked to watch the Going UP otsib Superstaari talk from Risto Tamm back on May 4, 2007. Here you can watch it.

Hyde Parki õppetunnid kommunikaatoritele

London, Speakers Corner. Maailma kõige tuntum kõnelejate park. Tuntud ka kui asupaik, kus kogunenud massiliselt inimorkestreid, kes hüüdnud välja tuhandeid protestinoote. Kuulsaks on saanud seal chartistid, suffragetid ja neli aastat tagasi kogunenud sõjavastased.

Selles parginurgas on maailma muutnud Karl Marx, Vladimir Lenin ja George Orwell.

Ise olin Speakers Corneril möödunud pühapäev. Analüüsisin sealseid kommunikaatoreid. Põues põlemas soov: kui saaks kunagi järgmise põlvkonna kommunikaatoritele teha Londonis koolituse, siis viiksin õpipoisid kindlasti just sinna...

Pane kuulaja põlema!
Kui ma sel pealelõunal sinna jalutasin, oli kõnelejate nurgake juba kaugele paista. Kõnnitee oli täis tunglevaid inimesi, pundardes. Nende keskel, meetri jagu kõrgemal, vehklevate kätega kõnelejad. Mõnel on käes vihmavari, teisel piibel, kolmandal araabiakeelne lipp.

Üks pritsis katkiste huulte vahelt sülge, teine pigistas oma sõrmedega juhusliku kuulaja küsimuse puruks. Kolmas vehkis ja käskis rahvapuntral jääda vait.

Nad olid täis tuld! Seistes seal, väikestel redelitel, soost ja nahavärvist olenemata. Ükskõik kui hea või halb oli nende argumentatsioon... nad põlesid oma sõnumis. Silmad leekisid ja hääl kerkis.

"See, kes ei suuda panna tuld oma kõnesse, pangu oma kõne tulle!" ütles Jaan Rummo kunagi. Ja tal oli täiesti õigus...

Me oleme ju kõik kuulnud kõrimulguni kõnelejaid. Kuid, nii harva oleme kogenud kõne põletavat mõju! Olgu see siis Toompeal, lõpuaktusel või kirikukantslis. Sest, kes ei suuda panna tuld kõnesse, ei suuda panna kuulajat põlema.

Sõnum vii teistele!
Põlemapanekus on Speakers Corneri inimesed osavad. Igatahes. Aga mulle tundus... et vot-ühe-asjaga pannakse seal küll pidevalt rappa...

Nad ei viinud oma sõnumit teistele. Nad jätsid selle omasugustele! Selle asemel, et kuulutada maailma lõppu neile, keda nad arvasid seda vajavat kuulda...

...läks seal vaidluseks hoopis isekeskis! Mustad kuulasid musti, islamiusulised oma lipukandjaid ja iraagi-meelsed endi suguvenda.

Unustades ära selle, et reporteri kohuseks on viia uudiseid neile, kes neid veel kuulnud ei ole. Maailma lõppu pole vaja kuulutada neile, kes seda niigi usuvad...

Ometigi tehakse seda nii tihti! Sõnumiga jäädakse oma koduhoovi, köögilauda või siis saunalavale. Aga nii vähe leidub inimesi ja organisatsioone, kes julgevad minna võõraste sekka, ebamugavasse ent ainuvõimalikku tsooni. Viia oma sõnum teistele.

Uuri rohkem Speakers Corneritest

Igaüks võib olla suur, sest igaüks võib teenida

Eilsest algas uus jutlusteseeria "Teeni+Mine=?". Järgnevalt lühinopped sellest, mida rääkis pastor Toivo Pilli seoses selle, läbinisti stereotüüpse ja müütidepõhise teemaga.

Teenimine kui elu teiste heaks. Ma tean, et kui nii öelda, muutud sa ise väga haavataks. Sest alati on argumente, mis ütlevad, aga ma vajan aega... ja vajangi. Aga ma ei saa elada ainult teistele... Ja selles on oma tõetera sees.
Aga see, millest Jeesus räägib, on elustiil, kus sinu enda sügavus. Sinu enda elu tähendus. Sinu enda hingamine, ja rahu, ja eneseleidmine, leiavad aset siis, kui sa teisi tähele paned. Mitte siis, kui sa kogu tähelepanu vaid iseendale pöörad. Ja selles ongi saladus!

Risttee Rein
Tal on raske mõista teiste inimeste kutsumust.














Kontori Kaarel
Ta arvab, et ta saab väärtuse sellest mida ta teeb.







Projekti Peeter
Tal on raske märgata väikeseid asju.









Suhte Saara
Ta on väga halb kuulaja, sest teab kuidas asjad peavad olema.


Kodu Kati
Tal on oht unustada ära oma koduväline kutsumus.





"Igaüks võib olla suur, sest igaüks võib teenida." (Martin Luther King)

Aga mis on teenimise süda? Mis on seal teenimise keskmes? Kas me võime leida piiblist lugusid, mis meil seda paremini mõista? Sellest järgmisel korral...

Väga kavalalt ja osavalt lõpetatud kõnelus.
See jätkub järgmisel pühapäeval kell 11, Ristteel.
Jutlus audiofailina: Teeni-Mine I (15.04.2007)