10 küsimust: perekond

Craig Groeschel küsib 6 lapse isana ja pastorina järgmised küsimused perekonna kohta:

1. Kas ma olen oma abikaasale lähemal kui üks aasta tagasi?
2. Kas me oleme see nädal perekonnana ühiselt Piiblit lugenud?
3. Kas ma olen palvetanud koos kõigi mu pereliikmetega sellel nädalal?
4. Kas mu lapsed teavad, et nad on mulle tähtsamad kui inimesed kirikust?
5. Kas mu lapsed lähevad rõõmuga pühapäeval kirikusse või vastumeelselt?
6. Kas mu abikaasa tunneb vaimulikku lähedust minuga?
7. Kui mu abikaasa saaks muuta minus ühte asja, siis mis see oleks? (Ja miks ma pole seda siis juba teinud?)
8. Kas me peame perena hingamispäeva?
9. Kas mu abikaasa ja lapsed tunnevad rõõmu ajast, mis ma nendega koos veedan?
10. Kas mu pereliikmed teavad ja oskavad sõnastada meie pere põhiväärtuseid?

Sagrada Familia

Barcelona. See on kitsad vanalinna tänavad, Vahemeri, Picasso muuseum, paella - roog riisist või nuudlitest ja mereandidest. Ja muidugi Antoni Gaudi - üks neist kunstnikest, kes art noveau stiili järjekindlalt ja põnevate tulemustega arhitektuuris rakendas. Aga kui Antoni Gaudi, siis muidugi ka Sagrada Familia.

Sagrada Familia on Barcelona linnapildis sümboolse tähendusega. Üheksateistkümnenda sajandi lõpul linna veerel, nüüd linna keskel asuv kirik. Või õigupoolest pooleliolev kirik. Ehitama hakati seda 1882. aastal. Ja tänaseks on kirikust valmis umbes pool. Kellel huvi, võib Google'isse sisse toksida "Sagrada Familia" - ja saab teada nii ehituse ajaloost, ja leiab ka oskajate poolt tehtud fotosid.

Nii et ajaloost ma ei räägi. Vaid hoopis hämmastusest, et Euroopas on pooleliolev pühakoda, mida ehitatakse nii, nagu ehitati keskajal. Otsekui igaviku jaoks. Ja sellega võrreldes ei ole 125 aastat ehitamist tõesti midagi. Gaudi oli kiriku arhitekt ja tööde juhataja "ainult" umbes esimesed 40 aastat.

Mis ajendab selliseks ettevõtmiseks. Me elame ju efektiivsuse ja kiirete lahendujste ajastul. Kas nii pikka aega kestva kiriku ehituse jooksul muutub ehitus ise palveks, liturgiaks, kaotab pelgalt funktsionaalse tähenduse? Või motiveerib teadmine-aimamine, et oled osa millestki üle põlvkondade, üle poliitiliste muudatuste kestva? Või ei ole Euroopast siiski päriselt kadunud mõttelaad, et on asju, mida tehakse Soli Deo Gloria?

Appi! Fototropism määrab mu elu

Ma pole just eriline mullaste näppudega mees. Õigem oleks lausa öelda, et pigem olen ma kõigi roheliste kodutaimede hirm, kuna üle- või alakastmise tagajärjel tabab neid varem või hiljem surm.

Kuid kas sa oled tähele pannud, kuidas taimed keeravad ennast kasvades valguse suunas. Selle nähtuse nimi on fototropism ehk reageerimine valgusele. Päevalilleväljal võib näha lausa seda, kuidas tuhanded avali lilled pööravad oma päid päikese liikumist järgides läbi terve päeva.
Võimas mõju sellel valgusel.


Fototropism töötab ka inimeludes. Me reageerime oma elus olevale valgusallikale ning hakkame selle suunas elama ja kasvama. Neid valgusallikaid võib olla erinevaid - meie lapsed, tehnoloogilised vidinad, pangakonto seis, lemmik spordimeeskond, jne. See allikas, mille me määrame oma elus valguseks, hakkab tahtmatult kuid kindlalt mõjutama meie elu suunda ja iseloomu kasvu!
Jeesus ütleb hästi, kui ta kommenteerib fototropismi inimeste eludes:
"Kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus?" (Mt 6:23).

Tõesti, kui see valgus, mille poole me kasvame on pimedus, siis tõesti mis saaks sellest suurem olla.
Võibolla pole minu elus valguseks pimedus, aga ehk on ta selline hämarus. Võib pisut ähmastunud valgus. Mis on sinu elu valguseks?

Johannese evangeeliumi majesteetlikus alguses on järmised sõnad Kristuse kohta:

Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas.

Kui sa tunnistad ennast täna Kristuse järgijaks, siis kas sinu elu on tunnistuseks valgusest teistele?

Mis palka te saate?

Jälle sai jupp aega mõeldud sellest, mida mõtles Kristus selle all, kui ta andis oma kõige kuulsama jutluse. Täpsemalt, mida ta pidas silmas siis, kui ta teatud sorti inimeste kohta ütles: "neil on oma palk käes."

Need inimesed olid need, kes vagasid tegusid tegid avalikult. (stiilis: tänaval palvetasid, pasunate saatel heategevust tegid ja lihtsalt sõpru, mitte vaenlasi, armastasid).

Samas tõi ta sisse teistsugused inimesed ja teistsuguse tasu. Sellise "hea palga", sellise "palga", mille Jumal isiklikult inimesele üle annab. Mis "palk" see siis oli? Sest materiaalselt palka taevariigis ju pole -- või on?

Mida tähendavad need kaks "palka", millest ta rääkis. Kumba ma teenin,tegelikult?

Inglise keeles: "For if you love those who love you, what is your MERIT?".
Rootsi keeles: "Om ni älskar dem som älskar er, vilken LÖN får ni för det?".
Soome keeles: "Sillä jos te rakastatte niitä, hotka teitä rakastavat, mika PALKKA teille siitä on tuleva?"
Eesti keeles: "Sest kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis PALKA te saate?"

(suured tähed minu poolt)

Meeste nibud (pähkel 4)

Seekordne pähkel on küll natukese lapsikuvõitu, aga siiski selline, mille üle täiskasvnudki inimesed murravad päid. Kirjutavad isegi raamatuid. Küsimus puudutab meeste füsioloogiat...

Me ju teame seda mõttekest, et Aadamal ja Eeval polnud nabasid, küll aga nende lastel. Aga kui me nüüd selle loo üle veel mediteerime (sest need loomisdetailid ju räägivad ka detailidest Jumala kohta), siis tuleks ju ka küsida:

Miks küll Jumal otsustas anda Aadamale ja kõigile teistele täiesti keskmistele meestele nibud?

Saame ju aru, miks on rinnalihased vajalikud. Aga miks anda üks alge... nii-öelda rudiment?

1. See on osa (ka makro-) evolutsiooniteooriast. Aadamale ei loodud nibusid, see on hoopis nagu lapseloode, mis on kõhus konna ja põrsa sarnane.

2. Midagi läks sassi. Aadamale ei loodud nibusid, Eevale tehti improvement, aga ja juhtus nii, et kõik nende järglased hakkasid samuti saama oma emapärandit.

3. Midagi ei läinud sassi. Aadamale ei loodud nibusid, Eevale tehti improvement. Aga selleks, et pärandada seda järgmistele eevatütardele edasi, siis Jumal salvestas selle nibunähtuse ka meestesse. Seda tõestab X ja Y kromosoomi olemasolu.

4. Mingi muu vastus.

Küsimus vajab vastamist, sest
- selles küsimuses kõhklemine paneb meid kõhklema piibellikus loomisloos
- see annab meile originaalse võimaluse alustada vestlust ükskõik kellega pea nullist ja jõuda oma aruteludes maailma loomiseni välja. Võimas!

Mu rind, mu rind, ma väänlen valudes. Oh, mu südameseinad! Mu süda tormitseb mu sees. Ma ei saa vaiki olla, sest ma kuulen sarvehäält, sõjakära. (Jr 4:19)

Jeesus V-l (pähkel 3)

Kuigi on karunädal, siis siiski langes liisk selle kasuks, et pähkel tuleb millestki muust kui karust. Oli mõttes teha küsimus kolmest karvasest karust: Simsonist, Eesavist ja eelmisest postitajast Craigist, aga nagu öeldud, liisk langes kellegi peamurdvama kasuks.

Peamurdjaks on seekord Jeesus ja vaatluse alla tuleb öö, mil ta jalutas vee peal. Üles on kirjutanud loo nii Matteus, Markus, väiksemal kujul Johannes, aga arst Luukas seekord vaikib.

Küsimus:
Miks otsustas Jeesus jalutada vee peal?

1. "Õhtu jõudes" Ta jäi palvetades mäe otsas hilja peale, ega hakanud ringiga tulema.
2. "See on tont!" Ta tahtis jüngreid esmalt hirmutada ("tont tuleb!"), siis aga lohutada.
3. "Heitlemas lainetega" Ta teadis, et paat oleks läinud põhja, kui ta ei oleks tulnud.
4. "Sina oled Jumala Poeg!" Ta kasutas võimalust, et teha imetegu, mis tunnistaks Ta olemust.
5. "Tule!" Ta soovis anda meeldejääva usuõppetunni Peetrusele (kuigi Johannes ei pidanud tähtsaks meenutada).
6. "Tahtis neist mööduda" Ta lihtsalt lootis, et see on jalutuskäik, mida ei märgata ja variandid 1-5 lihtsalt kaasnesid sellega, et ta neist ei möödunud.
7. Mingi muu variant.

Eelmist pähklit "5 siledat kivi" ei suutnud mitte keegi lahendada. Üleelmise ja selle seeria esimest pähklit "Mina olen väga alandlik!" on hammustanud selle blogi kõige tulisem kommentaator Brian. Ära jää talle alla!

Piiblis on pähkleid.

Hoolimisest

Keegi ütles: "Inimesed ei hooli sellest kui palju sa tead, senikaua kui nad saavad teada kui palju sa hoolid."

See ei käi ainult üldiste teadmiste kohta, vaid ka usuliste teadmiste kohta. Kristlik kogudus on sageli jaganud teamisi -- piiblist, Jumalast, päästmisest, eetikast. Uskudes - oh lihtsameelsust! - et sellest piisab maailma muutmiseks. Misjoniks. Evangelismiks.

Asi on selles, et usk võib küll tulla kuuldust (viide Paulusele), aga inimene kuuleb seda, mida ta tahab kuulata. Meie kuulmine on selekteeriv. Näiteks perekonnas. Abikaasa ütleb midagi, aga ma lihtsalt ei kuule, sest mul pole huvi, või on mõni muu asi mu mõtted haaranud, ma ei pööra tähelepanu. Ja nii jääbki perekondlik päästev sõnum kuulmata, et praeahi tuleks välja lülitada kümne minuti pärast, ja pajaroog kõrbeb hukatuslikult põhja.

Kuidas äratada tahet, et kristlikku kuulutust ka kuulataks? -- See on küsimus.

Ma arvan, et kogemus, et kristlased hoolivad, annab ühiskonnale sõnumi, et neil on ehk ka midagi öelda. Vähem ülevalt alla dotseerimist, ja rohkem elu jagamist ja armastust ja tegusid.

Hiljuti ütles üks ettekandja, et ainult kolm protsenti Ameerika evangelikaalsetest kristlastest on otsesõnu öelnud, et nad on "kindlasti" valmis aitama AIDSi tõttu orvuks jäänud lapsi. Mul pole põhjust arvata, et Eestis oleks see protsent suurem. Muide, prognoositakse, et aastaks 2010 on maailmas 40 miljonit AIDSi tõttu orvuks jäänud last.

Mul ei ole sellele mõeldes midagi öelda.

5 siledat kivi (pähkel 2)

Jätkame pähklimurdmisseeriaga ning jätkame sarnasel teemal nagu Craig eelmises postituses. Nimelt, kivid. Tema rääkis kandilistest ehituskividest, meie aga räägime täna siledates lingukividest. Täpsemalt, 5-st siledast kivist.

Nagu te teate, on Saamueli raamatud kirjutanud Saamuel ja tõenäoliselt kaks meest veel. (Saamuel ise sureb I osas ära). I osa keskel tuleb lavale peategelane, karjane Taavet. Ta on pärit paljulapselisest perekonnast.

Pähkliküsimus aga pärineb ühest tuntuimast eluseigast, mida esitatud nii ooperites kui telgimuusikalides. Väikene karjane vs Koljat (1. Saamueli 17), kuhu on kirjutatud: "Siis ta võttis oma kepi kätte ja valis enesele ojast viis siledat kivi ning pani need karjasepauna, mis oli tal lingukivikotiks; tal oli ling käes ja ta astus vilistile (Koljatile) vastu."

Miks võttis Taavet just 5 kivi?

On mõistetav, miks nad pidid olema siledad, aga miks ta valis endale 5 lingukivi?

1. Harjumusest, sest selline oli koti suurus ja keskmine laskemoona arv
2. Ebausust, sest see oli ta lemmiknumber (VT-s leidub numbrifetišit palju)
3. Ei usaldanud Jumalat päris täiesti, ja jättis endale varu
4. Usaldas Jumalat nii palju, et ei teadnud, kuna ta sekkub
5. Juhuslikult... lihtsalt loo üleskirjutaja pidas seda 1) ilusaks või 2) mingil eelpool esitatud põhjusel tähendusrikkaks detailiks.
6. (Midagi muud)

Ma olen võimalikku vastust kuulnud juhtimisteooriatest. Neis on arvatud, et see väikene valik seal ojas oli varajane näide Taaveti juhtimistarkusest... Aga mida arvad sina? On see ilma tähenduseta lauselõik piiblis, või on need viis siledat kivi midagi enamat?

Pähkel kolm tuleb juba järgmisel nädalal.
Eelmine pähkel on siin!

Mina olen väga alandlik! (pähkel 1)

Selle nädala pähkel salapärastele blogilugejatele on...

1. Kes kirjutas 4. Moosese raamatu?

Kui sa vastasid esimesele küsimusele "mooses", siis sellest järgmine küsimus on tiba keerulisem...

2. Kes kirjutas 4. Moosese 12. peatükki lause "Aga mees, Mooses, oli väga alandlik, alandlikum kõigist inimestest maa peal."?

Kui sa vastasid teisele küsimusele, et Mooses ise kirjutas, et Mooses on kõige alandlikum inimene maailmas, siis kolmas küsimus on juba selline, mis paneb sind seisukohta võtma...

3. Kuidas on see võimalik, et maailma kõige alandlikum mees kirjutab, et ta on maailma kõige alandlikum?

Ma ise olen alati arvanud, et alandlik inimene sellist lauset ei tohi öelda ega mõelda. Peab alati endale tuhka pähe raputama... Kui sa aga siiski kipud arvama, et kui-Mooses-nii-ütles-ju-siis-on-võimalik, siis kaalu ka alljärgnevaid tsitaate:

"Alandlikkus on teadmine, kes sa oled Jumala ees." (Tartu Elu Sõna suvekonverentsil)

"Alandlikkus ei ole valetamine sellest, kes sa ei ole. Alandlikkus on lihtsalt see, kui sa endast nii tihti ei mõtle." (Kalifornia Cornerstone kirikus)

Järgmine pähkel tuleb juba järgmisel nädalal.

Mitu härga Jeesus maksis?

Olen piiblilugemisega hetkel 3. Moosese juures. Seal, kus Jumal edastab Moosesele sõnumeid sellest, kuidas peaks käima tema rahva ohvriteenistus. Väga põnev on!

Olen saanud teada...
1. Sarvedest ei räägita mitte Saatanaga seoses (nagu meile läbi kunsti seda kujutatakse). Vaid sarved oli oluline osa altarist, kuhu Jumal käskis verd panna.

2. Rasva ja verd ei tohtinud süüa, mitte sellepärast, et need oleksid roojased. Või ebahügieenilised või ebatervislikud. Vaid seepärast, et need tahtis Jumal endale.

Aga kolmandaks, ja ehk kõige üle-mõistuse-olevaks, pean seda, et kui mitu härga tulnuks Jeesuse ohvrisurma eest maksta? Oota hetk. Mõtle.

Mitu härga tulnuks Jeesuse ohvrisurma eest maksta? Kui mitu härga see väärt oli?

Asi selles, et Jumal ootab iga patu eest ohvrit, et ta saaks andeks anda... Tol hetkel olid suurimad ohvrisummad kas siis härg, sikk, tall või 2 turteltuvi.

Ja nagu arvata võib, oli Moosese aegu ohvrialtari juures raudselt palju loomahääli! Ohverdamine oli nagu linditöö! Sest nagu ka praegu, tegid inimesed ka siis mitme looma jagu pattu...

Aga kui Jeesus maksis kõigi pattude eest... siis, kui mitme looma hind see veel oli? Arvestades praegust rahva hulka, kõigi olnud ja kõigi tulevaste inimeste hulka ja nii minu kui kalli blogilugeja meelsust patustada, siis pakun, et neid loomasid poleks iial nii palju!

Ja PANE TÄHELE, Jeesus ei maksnud vaid pattude eest. Ta suri kogu loodu eest ja enam veel. Tema ristisurma tähendus on palju suurem kui see, mis me oma eludes näeme või arvames enda ümber nägevat!

Mõelge iga päev, mida tähendab Jeesus ristil!
Isegi kui loete sellist igavaks-peetud raamatut nagu 3. Mooses, on avastused suured.
I promise!

Oled sa Harri Kingo?

Üks netifenomen on Harri Kingo. Mõne arvates naeruväärne, teise arvates austusväärne. See on fenomen, kus üks mees seisab anonüümsete ja mitte-anonüümsete kommentaatorite keskel ja kuulutab julgelt Jumala sõna. Külvab teri send-nupuga.

Ma olen ise ka mõnikord Harri Kingo. Mitte küll nime poolest, aga tegudelt. Satun kuhugi foorumi või poolkristlikku artiklik lugema ja lihtsalt tuleb tung reageerida. Öelda oma arvamus, mis sest, et keegi ei tea, kes on täpselt klaviatuuri toksinud.

Oled sina ka Harri Kingo?

Kui oled, siis ilmselt oled mõelnud küsimuste üle:
1. Kui mõttekas on netimisjon Tegelikult?
2. Kas sellega lihtsalt lisad õli tulle või tõesti vastad kellegi küsimustele?
3. On see järjekordne tõestus sellest, et kristlased kaitsevad end sõnadega, aga mitte tegudega?

Harri Kingo on tegelikult andekas mees. Olnud 80ndate lõpus Eesti ajakirjanduse tipus. Olnud diktoriks ETVs, nagu ütleb Genialistide laul. Seisnud eestlaste ees pöörastel aegadel. Kuid nüüd, on sekulaarse auditooriumi arvamus: on mees alkoholismist ja mängurlusest veelgi rohkem põhja käinud. Aga, mis sina arvad?

Kes kaitseks püha lehma internetis? On see järjekordne hüüdja hääl?

Seda postitust kirjutas Märt Saar, siis kui talle oldi tehtud skeptik.ee postituste kommentaarides üks-null, sest märdikesel puudusid teaduslikud argumendid.

Kes hoiab sinu hingevaasi?

Olin Soome grillikal. Siin vorstid kohe teistmoodi, sellised koledad ja pikad. Aga inimesed grillikal ikka toredad... näiteks noor pastor Stefan, keda tahaksin tsiteerida ja siis kalli lugeja panna tõsiselt järele mõtlema.

Stefan on mees alla 40ne. Ta juhib ainsat rootsikeelset nelipühikirikut Vasas. Tubli mees... varem oli ABBs arvutimees. Reisis ümber maailma. Milano hotellis üksiolles näiteks sai teada, et sünnivad kaksikud... aga ikkagi, mõnusast tööelust hoolimata, hakkas 9 a tagasi pastoriks.

Vanaisa ees, isa järel, kuhu mujale siis pojasüda?

Mõtlesin, et provotseerin teda väheke ja vaatan, mis puust mees on. Et kas räägib ainult ilusatest asjadest ja sellest, et Jumal on hea, või millestki veel. Küsisin, et kuidas ta lisaks Jumalatööle oskab näha Saatanat. Kas ta tema kätt näeb ka kuskil?

Blondi pastori kaelas rappus kuldne rist sama hoogsalt edasi. Tal oli see selgeks mõeldud... muidugi töötab, ja pidevalt. "Satan is always at work."

No aga kus?

Minu üllatuseks aga ei hakanud ta rääkima organisatoorsetest võitlustest või mingitest keerdunud vidinates kirikusüsteemis. Ei, mees pöördus iseenda vastu ja ütles, et Saatan ründab pidevalt ja peamiselt teda. "Vessel is under attack!"

Sellel oli loogiline seletus...
Saatana huvides pole teha haiget Jumala andidele (Stefani puhul visioneerimisele - kirikutööle). Saatan ründab seda, mida ta saab. Ja alati. Nõrgukest ennast. Seda, kes on meeltevallas.

Siis kui tuleb väsimus, siis kui kaob julgus, või tuleb pettumus. Need on märgid. Mitte see, kui sarvedega koll laseb uksekella ja hirmutab su naise toaseina kinni... See oleks liiga nähtav ja suunaks nõrgukese relvadele.

Ülejäänud õhtu grillikal vaatasin iseendasse ja märkasin, ohhoo... olengi võitlustanner. Ukse taga aga pole kedagi...

Kes hoiab sinu hingevaasi?
Või selleks pole vajadust?

Mida teha jamadega?

Mida teha jamadega? Kui ükskõik, mis liigutuse teed, sünnib mingi jama. Midagi head sünnib sageli ka. Tegelikult. Mul on viimasel ajal neid kohe kuhjaga. Enda meelest teen päris häid ja vajalikke asju, aga alati on ka teine pool, varjupool: kellelegi midagi ei meeldi, unustan midagi olulist, haavan kellegi väärikust, teen midagi katki.

Kodus kaevasid töömehed kanalisatsioonikraavi. Kraav sai valmis, dushi alla saab vast kah varsti minna, -- aga kopp lõhkus ära valguskaabli. Elion pahane! Otseselt ei teinud seda mina, aga see on ikkagi minu krunt...

Vestlen kristlasest sõbraga oma usust, oma arusaamadest. Ma arvan, et see on huvitav vestlus. Annab mulle palju. Loodan, et ka talle. Aga tajun, et kohati "kuumeneb vestlus üle". Vestlusesse lipsavad sisse väited, mida võiks nimetada "argumentum ad hominem". Ja minu meelest see ei ole hea. Tahaksin osata paremini...

Korraldan mõne ürituse. Enda meelest sisuka. Aga keegi arvab, et teda on jäetud mängust välja. Tema võimu või au või väärikuse positsioone pole piisavalt arvestatud. Jälle jama!

Kas ongi nii, et kui sünnib midagi head, tuleb arvestada jamadega. Et jamad on heade asjade lahutamatud kaaslased? Jeesusega oli ka vist nii... Ega ta jägijatel ei pea parem põli olema. Hm, mitte eriti lohutav, mis sest, et kõlab nagu õige lause.