Kogudus ja riik

Eesti Vabariigi aastapäev on selleks korraks möödas. Minu jaoks mitmes mõttes eriline. Näiteks kruvisin lipualuse majaseina külge ja panin korralikult lipu välja. Hea tunne oli, et see sai tehtud. Oleme oma perega elanud selles kodus juba mitu-mitu aastat, aga vaat see väike (või suur) asi ikka tegemata... Nüüd siis tehtud. Vaatasin sini-must-valget lippu ja mõtlesin, et on ikka ilus küll.

Risttee koguduses oli ka lipp väljas. Ja loeti ette lõike iseseisvusmanifestist. Ja lauldi hümni. Ja palvetati Eesti maa ja rahva ja riigi pärast. Üldse mitte formaalselt, vaid hingega ja südamest. Oli tähendusrikas.

Ja aastapäeva järellainetustes mõtlen ma, et kristlased võiks julgemalt ühiskonna elus kaasa rääkida ja tegutseda. Vabakoguduste poole pealt mõtlen Karl Kaupsile, kes oli 1938-1940 Riigikogu liige. Või Adam Podinile, kes tegutses vangide aitamiseks, ja enne Teist maailmasõda Eestis veel olemas olnud pidalitõbiste asundustes. Ta muretses nii ravimeid kui viis läbi jumalateenistusi. Seda hinnati Punase Risti ordeniga 1931. aastal.

Ühesõnaga -- ühiskondlikku aktiivsust on ka vabakoguduste ringides ajalooliselt olnud küll. Kuvand, et usklikud hoiavad ainult palvemaja seinte varju, ei ole õige. Kust see küll pärit on? -- Ja valmisolekut teha midagi oma kogukonna ja ühiskonna heaks näen ma praegugi. Lootuse küla, Samaaria kodud, kristlased, kes teevad oma tööd hästi ükskõik, mis valdkonnas...

Sisukaid poliitikuid, kes kristlikest väärtustest lähtuvad -- kuid oskavad ka muud kui jutlustada -- võiks rohkem olla. Ja loodan, et suur hulk kristlasi osaleb ka kevadisel suurel prügikoristuse aktsioonil, et Eestimaa saaks puhtam ja ilusam.

50 teenistust ühe päevaga

Saabuv pühapäev saab Risttee ajaloos olema erakordne - tavapärase ühe jumalateenistuse asemel toimub 50 teenistust üle terve Tartu linna.

Võibolla küsida sa kuidas on see võimalik?

Selle asemel, et koguneda ühte tsentraalsesse kohta, toimuvad teenistused igaühe meie kodudes. Iga ristteelane kutsub endale külla sõbrad, naabrid, tuttavad, kes on tema jaoks olulised.
Millises vormis teenistused toimuvad, on igaühe enda otsustada. On see lihtsalt meeldiv lõunasöök koos vestlusega, õhtupimeduses kaminaääres glögi joomine ning maailmaasjade üle arutamine, vms. Peaasi et sa kutsud kedagi, avad oma privaatse kodu, ning julged olla see kes sa oled.

Miks teha midagi sellist?
Risttee kogudusena on üheks me põhiväärtuseks arusaam, et evangelism toimib kõige paremine inimese ja kiriku vahelises koostöös. Mida me igaüks saame teha selle jaoks on tagamõtteta investeerida isiklikesse suhetesse.
Teiseks on me veendumus, et kristlaseks olemine ei tähenda mitte kord nädalas "kirikust käimist". Me oleme kutsutud olema Kuningriigi esindajad kõikjal kus me käime 24/7. Mis on veel loomulikum sellest, kui jagada oma elu ja kodu inimestega kes on sulle olulised.

Meie Annaga oleme endale kutsunud juba külla kaks naabriperet, kes kumbki pole varem meil külas käinud. Ootame juba väga pühapäeva hommikut, kui 10:30 on külalised meie ukse taga on. Tõsi, mis programmi me neile kokku paneme, on veel lahtine. (Eile öösel, kui Anna tahtis minuga seda arutada, siis olin ma lootuseltult magama jäänud ning vastasin ainult "Paneme puhuri sisse kui nad tulevad".)

Ja ristteelased, jagage pärast oma kogemusi kuidas koduteenistused korda läksid.

Jõulujumalateenistust saab täna kuulata Skype kaudu

Nagu pastor Peep Saar kirjutas, siis Risttee kogudus peab oma jõulujumalateenistuse 23.detsembri õhtul kell 17:00 hoones, mida Tartus teatakse Atlantise nime all. Eelmisest aastast mäletan, et Risttee jõuluteenistus on kindlasti hoopis midagi muud kui tavaline. Seega tasub kindasti kohale tulla ja oma silmaga näha ning nautida aasta ühte kõige tähtsamat teenistust.

Mõtlesime ka nende inimeste peale, kes geograafilise asukoha tõttu ei saa kohale tulla. Esmakordselt Risttee koguduse ajaloos proovime edastada oma jõuluteenistuse üle Skype. Teeme seda esimest korda ja vabandame juba ette, kui peaks mingeid tehnilisi viperusi juhtuma. Selle jaoks, et saaksid teenistusest osavõtta peab su arvutisse olema installeeritud Skype programm (saad selle siit). Lisaks on vaja ka kõrvaklappe või kõlareid kuulamiseks. Kui oled programmi kasutamisega algust teinud, siis mine aadressile www.skypecast.com ning vali sealt Risttee koguduse jõulujumalateenistus. Peale "Join this Skypecast" nupule vajutamist oledki virtuaalselt liitunud Risttee koguduse jõulujumalateenistusega. Vot, nii lihtne see ongi.

Loodame sinuga kohtuda nii koha peal kui Skypes.


Sinu Risttee kogudus.

Details make the Difference

I had a chance today to visit the Kaubamaja in Tartu. I was out shopping for a Christmas present, rather presents for my wife. I have so send a shout out to Eleri for the recommendation, I didn't get the exact one you mentioned, but picked the one directly above it! Anyway, after shopping with Oskar and visiting the children's area we grabbed some ice cream at Da Vinci. This is a little cafe on the second floor. I have found the "Bisquit" ice amazing. Anyway, while was sitting there I noticed the way they had their napkins on the counter and then I noticed how the girl was cleaning the counter the whole time I I was there. I like their decor and their decorative elements in the area.

Now this got me to thinking about Risttee. Details made a difference for me at Da Vinci, but what about on Sunday? Do we put the time in effort in to have all the details all figured out. I was this past weekend impressed by Daniel V, who is leading a lot of our youth department. He made some awesome flyers that he passed out for the auction they were having. He put lots of time into details and when the whole night was over, they had a huge success and raised more money than they ever imagine and I hope create a lot of momentum for the future at LIFT. This Sunday night, we have our Christmas service and its our first time to meet at Atlantis and a chance to get to work on the details. Atlantis is a big place, it has a lot of doors, a lot of different entrances, different rooms and we hope this week we have lots of visitors. Maybe our attention to details will make the difference in someone coming back the next week. It seems silly to me to pray and invest in someone for so long, then the day arrives when they finally come to church and we sit back and pretend like they have been here their whole life.

Details make a difference! Got any ideas about some details for Risttee, Christmas and this summer. Lets talk about it!

This Sunday

This Sunday morning Risttee starts a new series, Rõõmuabi 1863. We will be looking at the book of Philippians and how the book is essential about one man, his joy, his life and how to bring out joy in the lifes of a church. I think joy and happiness are subjects that are very important to all of us and most people are on a pursuit of happiness. I hope that in the next 4 weeks those who attend these services will discover their source for joy, how to keep and defend their joy, how to share their joy and finally what marks a joy filled life. 11:00, Näituse 26, 28.nov.2007. Here is also the video advertisement for the next series.

Risttee kogudus on "cool"

Olin möödunud pühapäeval Risttee koguduse jumalateenistusel. Oli aastapäev. Ja nooruslik jumalateenistus. Ja ilmatu suur tort. Ja natuke on sellest juba siin blogis kirjutatud.

Aga sellistel hetkedel on põhjust mõelda, miks ma tunnen end selles koguduses koduselt. Igatahes ei ole vastus lihtsalt, et, noh, see on mu töö, et ikkagi pastor ja muu niisugune jutt. Teate, on olemas pastoreid, usu või ära usu, kes end oma koguduses sugugi hästi ei tunne. Aga miks mulle Risttee siis ikkagi meeldib? -- Paar asja.

Kõigepealt sellepärast, et terve see Risttee koguduse lugu on üks suur väljakutse. Mul on tunne, et ma osalen milleski põnevas ja tähendusrikkas. Milleski, mis ei ole täpselt väljamõõdetud. See ei ole mingi kosher-kogudus. Aga ta on hästi elus. Ja mulle tundub, et Jumal on tegelikes ja elusates asjades hästi lähedal.

Teiseks, mulle meeldib tohutult -- täiega -- see rahvas, kes selle koguduse kodugruppides ja noorteüritustel ja jumalateenistustel kokku tuleb. Nad on toredad. Super. Ma mõtlen mõnikord, kelleks need inimesed kord saavad. Karjääri mõttes jõuavad paljud neist kaugele, selles pole kahtlust. Aga ma mõtlen veel midagi. Ma mõtlen, et need inimesed on võimsate eeldustega, et muuta maailma paremaks -- Eestimaad, oma linna, oma kooli, töökohta. Ja mõjutada õnnistusrikkalt teisi inimesi. Ja kui ma saan, kui ma tohin, neid kasvõi pisut inspireerida ja toetada edasi arenema sellel teel -- siis on nemad ja Jumal mind sellega austanud.

Ja siis meeldib mulle loomingulisus ja sõbralikkus. Ja see, et jumalateenistuse eel saab kohvi juua. Ja et lapsed on teretulnud. Ja et jumalateenistusel on nii tõsidust kui huumorit. Ja et räägitakse tegelikest asjadest. Ja palvetatakse südamest. Ja et mitte ainult ei räägita, vaid tahetakse ka midagi teha. Kõik need Karunädalad ja veredoonorluse päevad ja loomade varjupaigas koerakuutide ehitamine. Ja mulle meeldib, et raskusi ei kardeta, vaid nendega tegeldakse. Noh, neid tuleb ju ikka ette, kui tegemist on elusa ja tegusa seltskonnaga.

Ah-jaa, veel üks asi, oleksin peaaegu unustanud: mind on väga inspireerinud meeskonnatöö. Näiteks see, et jutlus ei ole ühe-mehe soolo, vaid jutlusteseeriad arutatakse töörühmaga enne läbi. See on hästi "cool".

Ühesõnaga -- veel kord "Palju õnne esimeseks sünnipäevaks!"

Kuidas leida kutsumust?

Minu jaoks on see emotsionaalne teema, aga püüan kirjutada ratsionaalselt. Sain äsja kutsumuse ja nüüd mõtlen, mida öelda neile, kes veel kutsumust leidnud ei ole. Ja mida öelda neile, kel see olemas, aga ära kipuvad kaotama. Ja mida öelda neile, kelle kõrval on inimesed, kel kutsumus, aga selles kurvameelsed.

1. On levinud ütelus, et Jumalal on kõigi jaoks oma plaan. Muidu oleksime mõtteta.
2. Kuid ei ole vist õige öelda, et kõigil on oma eriline kutsumus. Muidu oleksid paljud selle ära tundnud.

Mu isa ütles eile "ei ole oluline sinu professionaalsus ja haritus. Jumal kasutab neid, kes on ustavad." Kuigi ta varastas selle tsitaadi misjonär Roosimaalt, seletab see hästi, miks ta meile - väikestele lastele - õpetas palvetades ennast nimetama "Jumala sulaseks".

1. Ei ole kõige olulisem, kas Jumal sind pidevalt kõnetab ja sa teda karvadega tunned.
2. Oluline on, et sa teda hoolimata üles-alla elust teenid. Nagu Saamuel oma esimesed aastad.

Ma ise kogesin sama asja. Olen teinud GoingUpis ja Ristteel sadat erinevat ametit. Näidelnud, meeskondi juhtinud, ideid genereerinud, juhatuses istunud, tudengitööd rajanud, kõnelnud ja isegi suvepraktikant olnud, aga mitte kunagi ma ei ole tundnud, et See Ongi minu õige koht. Alati tean, et teen õiget asja, aga täidan auku. Ma usun, et sama on teeniva meelsusega. Tuleb teha, mis teha tuleb, sest kutsumust ei saa genereerida, see tuleb-kuna-ta-tuleb.

1. Aga selles püsimises on parim motivatsioonilause, mis võimalik saada teenijana või teha teisele teenijale, on öelda: "Jumal kasutas sind!"
2. Sest nagu isa ütles, ei piisa sellest kui ütled "oled proff" või "oled haritud", loeb see, kas oleme ustavad.

Ühesõnaga, Jumala tahtes on võimalik elada.
Mina praegu küll elan.

Great Verse

This week I have been brought back to a verse that I memorized while I was in college. While in college I was involved in student radio and was a DJ and sports talk show host. It was a complete blast to do this type of work. I felt like the coolest person in the world, with my head phones on in the studio, playing songs, commercials and it didn't matter that no really listened. But our radio station had made Eph 4:29 our theme verse and we would quote it all the time. It was very fitting for a bunch of people who planned on talking for the rest of their lives. Truth is, I had forgotten about that verse, even worse, I have been living like it never existed which is the worst thing I could do. Often things would flow out of my mouth that would destroy, bury, and rip people apart. The guilt that has been in my heart of this the last few days has been enormous. I would like to give a quick advertisement for Sunday at Risttee, we are going to look at this verse and what does it mean to us as a church. What culture are we creating and how does it effect our lives. I encourage everyone to come and lets see what God has in store for us.

Customer Service

This past trip to the United States was a great trip. We enjoyed time with friends and family and of course, we did lots of shopping. Clothes and these type of things are significantly cheaper than here in Estonia. When we finally arrived home and unpacked our bags, we noticed that several pairs of shoes were missing from one bag. This was a real surprise for me. We checked all the bags a second time and knew for sure they were missing. I called Delta who was the main airline we flew and was told I would need to talk with KLM who was our final flight from Amsterdam to Riga. I checked their website, and they had good information on what to do. I then emailed them with the information. I got a response the next day with a explanation of the baggage system and an apology. I then gave them some additional information and a few days later, I called to check on things and everything was in process. The next day, they sent me an email informing that the money was being transfered to my account. This was amazing and so easy. I was really impressed by the way the people at KLM handled things and how they treated me. I recommend KLM to anyone flying and I intend to fly them as often as possible.

This got me to thinking the past few days about how we treat people in and around our churches. I am not saying that church is a business, but i do believe that we could learn somethings from these companies in how they deal with people. For me, information was really important, who to contact, what info do I need, and what are the variables. In a few seconds, I was able to find that online. Do we as a church have the basic information for people available? How do we respond to people? Immediately like they did, or do we wait too long and let it slip our minds. What about finding fair solutions to problems? I often find myself not wanting to be flexible, or want to listen to people who want to express their opinions or problems. Why do I do this? Why do I put myself higher than others?

I don't think the church is in the business of customer service, but I know that we are in the business of service. Serving and being a servant is the very nature of Christ and if he is my role model, maybe I need to take some pointers from his life and maybe some pointers from other people or organization that do service well.

Lihtsalt vastupandamatu kogudus

Milline peaks olema kirik 21. sajandil?

Minu veendumus ja unistus on, et kirik peaks olema vastupandamatu!...
Nii nagu Jeesuski, kes ei jätnud kunagi inimesi ükskõikseks - nad kas võtsid ta vastu või hakkasid teda vihkama. Ta sõnum puudutas, ta elu pani võtma seisukohta, ta arvamus nõustuma või vaidlema.

Kas pühapäevased teenistused võiksid olla kohaks, kuhu minemist ei jõua ma ära oodata. Selle pärast mis seal toimub ning KES seal kohal on. Kodugruppide kokkusaamised kohad, millest ma mingil juhul ei taha puududa, kuna seal on mu parimad sõbrad ja teekaaslased. Tagahoov koht, kuhu minekuks ajavad lapsed pühapäeva hommikul oma vanemad varem üles, et nad mingil juhul sinna ei hilineks. Vastupandamatud keskkonnad, vastupandamatu armastus ning vastupandamatu Jumal tegutsemas.

Risttee kogudus on ajendatud unistusest vastupandamatust kogudusest, kus Jumal on reaalselt kohal ning muudab elusid. Alustades peagi uut aktiivset tegutsemisperioodi (mitte et suvi pole olnud koguduse elus tihe) pole olulisemat, kui et me ühise kogukonnana alustaksime seda teekodna ühendatud ühest eesmärgist ning visioonist.

Sellest pühapäevast algab visiooniseeria "Lihtsalt vastupandamatu" kus me kolme nädala jooksul vaatame:
1. Mis on ainus põhjus Risttee koguduse eksisteerimiseks ja mis on meie suurim igatsus
2. Kuidas me tahame saavutada seda, milleks me oleme kutsutud kogudusena
3. Mida tähendab see kõik minu jaoks, ehk mis on minu kui üksikisiku osa selles suuremas visioonis.

Kui Risttee kogudus on sulle vaimulikuks koduks, siis palun tee kõik endast olenev et nendel nädalatel kohal olla. Pole olulisemat kui olla üks kogudus, ühendatud ühe visiooni alla. Ühise eesmärgi, koorma ning unistusega.

Nagu ikka valmivad teenistustest ka podcastid, mida saad sa kuulata kui sul pole võimalik ise kohal olla.

Eesti Päevaleht Risttee kogudusest

Täna hommikul ärkasin oma onu Peetri telefonihelina peale. Kuna ta tavaliselt mulle nii vara ei helista, siis on järelikult midagi olulist. Et mitte Emmat äratada, siis panin telefoni vaikseks. Ei pidand pikalt ootama, kui juba 5 minuti pärast oli telefonis SMS Petsilt, mis ütles: "Neeger! Osta päevaleht! Ilus inimene!" No ma siis läksin ja ostsin.

On pühapäev, 22. juuli. On Tartu ja Atlantise kõrval olev park. On kell 11. On Risttee kogudus. On bänd. On kunstnik härra Sildre (ma pole kindel, kas see on seesama härra Sildre, keda koteeritakse üheks Eesti paremaks koomiksikunstnikuks, aga küllap ta on). On Ruth, Simson ja Joosep. Nemad on piltidel. Ja on bänd. On jumalasõna. On noor, 29-aastane pastor Peep. On reporter Andres Keil.

Nii algab tänases Eesti Päevalehes olev terve lehekülje pikkune arvamusartikkel Risttee eelmise pühapäeva pargiteenistusest.
Kogu artikli võid leida siit!

Ma naersin mitu korda seda artiklit lugedes südamest. Ah et siis selliselt me siis väljapoole paistame. Andres Keil humoorikat kirjeldust tasub kindlasti meil kõigil lugeda.

Aga meie kohtume juba sellel pühapäeval algava "Väike aga vägev" piibliseeria raames Näituse 26 aadressil.

Läki peldikuid pesema

Ükskord juhtus nii, et pidime kogudusega teise koguduse peldikuid pesema... Minu jaoks on see kurb lugu, sest mulle tundus, et mitte meile ei tehtud liiga, vaid...

Ah, ma alustan algusest

Olime Rootsis, noorteühendusega GoingUp (seesama, millest kujunes välja Risttee). Seal oli üks massiivne noorteüritus, nimega Punkt. Ja mille atmosfäär oli nagu jalgpallivõistlustel. Sinna tuldi üle kogu Rootsi kokku ja rahvas hõiskas sama spontaanselt nagu spordiväljakuil.

Olime seal nagu turistid. Õppisime. Panime asju kõrva taha, et siis printsiipe Eestisse importida.

Juhtus aga nii, et peale üritust hakkasime uurima, et kuidas meie neid aidata saaksime. Noh, et äkki aitame koristada või nii... ikkagi metsikult kommi- ja burgeripabereid. Et äkki annaksite meile luuad, või nii?

Andsidki. Lisaks luudadele aga andsid midagi veel... ütlesid, et "oleks vaja ka peldikuid koristada". Sest üritusel käis läbi rohkem kui tuhandejagu noort, siis vetsud olid lagaga üleõnnistatud. Põrandad märjad, prügikastid üle ajamas.

Mäletan sellest õhtust seda, et osad meie meeskonnast jätsid töö pooleli ja jalutasid keldrisse, oma magamistubadesse. Mõned pidasid vastu, aga kui töö oli läbi, siis kõigil mornid näod ees. Tekkisid inside joked sellest, kuidas eestlasi võõral maal mustaks tööks ära kasutatakse.

Ja kui mina oma luuaga allkorrusele jõudsin ja teisi üles koristama utsitasin, siis sain mitmest torust vastu, et "ega me lollid ole. me ei tulnud selleks siia!".

Mäletan neid sõnu vist seepärast, et solvusin. Ja pettusin. Alles me olime ülistuse ajal üheskoos käsi üleval hoidnud, aga nüüd äkki on kogu meelsus kadunud. Vetsuveega alla lastud...

Mõnikord kritiseerime neid ameeriklasi (ka oma koguduses), kes tulevad Eestisse nagu turismireisile. Tulevad teevad misjonit, eksootilisel maal. Et siis: tulek valedel motiividel.
Seda luuavart käes aga hoides, ma tundsin, et kõige konstruktiivsem kriitika mida me sellistele inimestele teha saaksime, oleks see, kui me oma eludega eeskuju näitame. Peldikutes kahjuks, meie risttee koguduse eellased, seda küll ei teinud.

Kuigi ka peldikutes ja just keset prahti on võimalik pidada häid jumalateenistusi... arvan, et see on printsiip, mida oleks pidanud õppima...

...ja andke mulle andeks, et teie peale solvusin!

Piibli lugu Joosepist

Viimasel pühapäeval oli Risttee koguduse jututeemaks Piibli tegelane Joosep. Nojah, plaanitud piknik Atlantise kõrval kolis küll tavapärastesse ruumidesse Näituse tänaval, aga sellest polnud midagi...

Joosepi ja tema vendade loo leiab huviline Esimesest Moosese raamtust. Tegelikult on see lugu sellest, kuidas Jumal kujundab noort juhitalendiga meest. Nii et tegelikult Jumala lugu. Ja meie lugu.

Paar märkust. Esiteks, vangiviidud nooruk, kellest sai maailmariigi peaminister, oli oma elu otsustavalt muutvate sündmuste ajal väga noor. Konflikt vendadega, nooruslik uljus ja natukene nina püsti ajamist -- alla-kahekümne aastasele kohane. Teiseks, Joosepi eeldused kujuneda juhiks, ei olnud just soodsad. Ei saa öelda, et isa eriline soosing tema suhtes, mis vendades kadedust tekitas, oleks olnud pedagoogiliselt väga küps. Aga mitte noorus või perekondlik minevik ei defineeri meid. Vaid see, kelleks võime saada... See on esimene mõte, mis tuleb pähe Joosepi-lugu lugedes.

Teine mõttevälgatus seondub läbi elu kitsaskohtade minema pidanud noore mehe õppetundidega. Ta pidi õppima kahte asja. Esiteks, empaatiavõimet. Oskust panna ennast teise inimese olukorda. 1. Moosese raamatu peatükid 37-45 räägivad sellest, kuidas Joosep seda õppis. Ja teine õppetund oli suuremeelsuse ja andestuse õppetund. Andestada vendadele, kättemaksu asemel -- see polnud sugugi lihtne. Aga tolleks ajaks umbes kolmekümne aastaseks saanud mees sai endast võitu. Kaks olulist oskust juhi jaoks -- empaatiavõime ja suuremeelsus.

Kes võiks öelda, et mitme tuhande aasta vanusest lood kuuluvad minevikku. Kaugeltki mitte.

Jumalateenistusest ja laulupeost

Olin sel aastal laulupeoline. Hämmastav, kui sakraalne kogemus on laulupidu. Kogu ürituses oli mitmeid jumalateenistuse elemente. Ühislaulud. Teadustaja kasutas kiriku-fraasi: "See laul on lauluraamatutes number see ja see..." Hea tuttav tunne oli. Palve haaras kaasa. Ja läks kordamisele. Looja -- hoia Eestimaad. Kirikus juhtub harva, et palve on nii võimas, et läheb kordamisele. Kaks jutlust, nagu enamikus vabakirikutes, olid kah head. Need Tõnis Mägi ja president Ilvese omad. Laulupidu pole meele lahutamiseks, vaid meele kokkuliitmiseks. Tabav, lühike ja meeldejääv. Ja osaduse kogemus -- tabamatu aga tegelik. Pastoritele võiks teha täiendõppe ülesandeks -- analüüsida, millised sarnasused ja erinevused on laulupeol ja jumalateenistusel.

Eile tõusis vestlusringis üles küsimus, kus on eestlase osaduskond. Eestlane tundub olevat hirmus individualist. Aga ainult pealiskaudsel vaatlemisel. Vähemalt kaks eestlaslikku osaduskeskkonda leidsime kiiresti: saun ja laulupidu. Aga see on vist juba natuke teine teema, nii et seda ma siin pikalt arendama ei hakka.

Vow-elamus

Astusin sisse kontorisse ning suundusin oma laua juurde. Päev oli senini olnud väga tihe ning täidetud erinevate kohtumistega, millest järgmine algamas juba vähem kui 30 minuti pärast.
Jõudes oma laua juurde, mis on rohkem segamini kui tavaliselt, nägin midagi sellist, mis oli absoluutselt mu tänase päeva, kui mitte viimaste päevade, tipphetk!

Nimelt oli Tarmo valmis saanud ning mu lauale asetanud 2 fotokollaaži Risttee koguduse ristimisteenistustest. Ja need kaks pilti haarasid mu täiesti. Neist peegeldub rõõm, ärevus, muutunud elud, ootus Jumala tegutsemise järgi.

Oliver, Timo, Kati, Evelin, Kerttu

Helena, Marju, Merilyn, Joshua, Maret, Liis, Triin, Eetel, Martin

Ristimisteenistused on olnud minu jaoks kõige rõõmsamad hetked kogu Risttee töös möödunud aasta jooksul. Nende piltide nägemine tõi need päevad taas eredalt mu silme ette.
Ja igatsus, et selliseid pilte ikka veel ja veel meie kontori seintele tekiks on minus praegu tugevam kui see on olnud väga pikka aega.

Halleluuja!

PS Pole hullu kui see lõpetus kõlas mõnede jaoks liialt nelipühilikult :)

Oo, ma olen higine...

Ma olen higine. Kämblakoopad on villis. Nad tuikavad... Ning nii hea on olla! Kui olukord paberile panna, siis ma defineeriks seda kui "kasulikkuse tunnet". See on tehtud töö rõõm.

Eelmine neljapäev ja reede oli niru olla. Eile ja täna aga vastupidi. Algul arvasin, et asi on osaduses Jumalaga... et ei loe piisavalt piiblit, ei palveta. Et ei mõtiskle psalmide üle, ega teeni.

Aga kui ma järele mõtlen, siis ega ma eile rohkem palvetanud kui neljapäeval, või reedel. Tegelikult eile vist piiblit üldse ei lugenud... ja õhtuks oli ikkagi nii hea olla! Ning sa küsid, miks Märt? Miks?

Asi läheb tagasi tegelikult piibliloo algusesse. Seal on kirjas see needus, mis meestele kaelale pandi. Töötegemise rõõm ja vaev. Kui mees tööd ei tee, siis tunneb end maru kehvasti. Enesehinnang langeb, tekivad süümekad, ja mis kehvemate meeste peal veelgi hullemini väljendub: elab oma pahameele teiste peal välja...

1. Neljapäeval ja reedel ma ei saanud töötada. Ja ega ka e-kirjade saatmine Soomest-Eestisse pinget ei paku...

2. Eile aga sain kolm tundi müriseva trimmeriga puhastada jõge. Väga ilusaks läks aed! Imetlejaid oli ka palju... Ja õhtul sain olla sotsiaalses keskkonnas, mängida abikaasa-tundmis-mängu Tuttit teise abielupaariga. Väga lõbus ja põnev oli...

... ja täna, nagu öeldud, olen lihtsalt läbinisti higine. Klaviatuur kipub niiskeks... Tervelt neli tundi tõstsin ränkraskeid keraamikaplaate. Aitasin oma abikaasa sugulasel, mormooniusku mehel, maja ehitada. Ja jälle, väga tore ja lõbus oli.

Jooksen nüüd duši alla ja olen rõõmus, et Jumal ei oota meilt ainult palveid ja piiblilugemisi. Vaid ka midagi sellist, mida ihunahaga tunda on.

Sundays in the Park

Yesterday was the first time for Risttee to have an outdoor service along the river in Tartu. With such a short summer, we have to get out and enjoy the sunshine, and rather than just talk about God, we could look around and see his hand work, bask in his sunshine and worship by just being there.

Lots of people walked by and stopped for a while. People really enjoyed the band, which sounded great outside. Music is such a powerful tool. It draws people in, evokes emotion, its really the soundtrack of our lives. The band rocked out with the song Hero which set up the story of Samson. I told the story in detail. Took a little longer than I planned, but no one can complain about not getting all the details! Then after the story, the band rocked again with 3 worship songs. The people hung out for a while, enjoyed a short picnic and then everyone went their separate ways.

The whole idea was a little scary. We don't want to cause any problems in our city, or invoke negative emotions to Christianity which seem to be prevalent. We just want to share Christ through our lives and the lives of the people at Risttee and I hope we did it. Its non traditional, but I think its important to go to where people are, not just wait for them to come to us. I applaud our people for making this a reality and showing a great example to our city and the church in Estonia. Other pastors and church leaders, I hope you have the courage to try something new, change it up, it has far more benefits than drawbacks. We have a big God who is up to big things and sometimes the walls of our churches hold us back from being part of them.

Kirikute paljusus

Eile käsitles jutlus Risttee koguduses teemat, mis iga inimese mõtetes on liikunud: Miks on nii palju kirikuid? Luterlased, baptistid, metodistid, nelipühilased. Rääkimata paljudest väiksematest. Teemale mõeldes jõudsin järgmiste pidepunktideni, millest saab igaüks edasi mõelda:

Jumal on nii suur ja mitmekesine, et tema teenimiseks ja austamiseks ei piisa ainult ühest stiilist või kiriklikust traditsioonist.

Kui kiriku või koguduse jumalateenistus kajastab Jumala tegelikkust, siis saab Jumala rikkust ja sügavust väljendada vaid mitmekesisuses, mitte üheülbalisuse teel.

Erinevatel ajalooetappidel on kristlastel erinevaid usulisi ja teoloogilisi rõhuasetusi, nende muutuste kajastamiseks ongi tekkinud uusi kirikuid ja usuliikumisi.

Kultuur mõjutab seda, kuidas me väljendame oma usku Jumalasse – erinevad ajaloolised kirikud kajastavad seda tõsiasja.

Erinevad kirikud võivad üksteise kogemusest õppida.

Osadus erinevustes on tänapäeva killustunud kultuuris võimas tunnistus Jumala osadust loovast meelevallast.

Milliseid mõtteid tekitab Sinus kristlike kirikute, uskkondade värvikirevus? Kas näed seda negatiivse või positiivsena?

Ristimine

Here are the video testimonies from the latest Risttee ristimine!

DVD's

I have been working for a few days for this week at finishing this past seasons DVD's from Going UP. Its been a lot of fun to watch the amazing things that happened. I have laughed a lot at all the different dramas and videos. The dvd's are almost ready and I am wondering if there is an interest it people buying these. Of course I am not talking about a huge amount, just about the cost of production. These are primarily for our church and ministry family. Other churches that would like these I am more than willing to provide you a copy so you can use them in your events around Estonia.

If you are interested in this please write me an email, craig@goingup.ee and I then when they are ready, I will let you know.