30 January 2008

Kristluse eripalgelisusest

Keegi mainis mulle hiljuti, viidates filmile Zeitgeist, et ega kristlus polegi muud kui vaid koopia Egiptuse ja mõnedest muudest usunditest. Ega see ju eriti uus jutt pole, kuigi leidub neid, kes tulevad selle väitega välja nagu enneolematult uue avastusega.

Võrdlev usundilugu -- alates üheksateistkümnendast sajandist -- on selle teemaga tegelud. Ja muidugi on erinevatel religioonidel sarnaseid jooni. Kui oleme inimesed, ja kui inimene on "homo religiosus", usuline olend, siis on tema usukogemustes ja usukeeles ka sarnasusi.

Kuid väita, et sarnasused tähendavad kohe kopeerimist, on lühinägelik. Muide, on uuritud muinasjutte -- ja leitud, et eri rahvaste muinasjuttudes on sarnaseid jooni, näiteks hea ja kurja võitlus, valguse ja pimeduse motiivid, viletsusest nutikuse abil väljapääsemine... Ega see ei tähenda, et Eesti muinasjutud oleksid kopeeritud näiteks indiaanlaste lugudest. Sarnasused ei näita Eesti lugude väiksemat väärtust, vaid õieti suuremat - sest need kajastavad universaalset ja üldinimlikku kogemust. "Ideedel on tiivad," on keegi öelnud.

Kristlus on aga ühes mõttes täiesti universaalne. Tema tuumas on väljateenimatu andestuse idee. See, et Jumal otsib inimesega kontakti. Mitte lihtsalt, et inimene otsib Jumalaga kontakti. Vaid esmapilgul tundub see otsekui "liiga pehme" väärtus. Tegelikult on see transformatiivne ja väga "kõva sõna".

Mis aga puutub ülalmainitud filmi, siis tundub, et see on järjekordne "üleilmse vandenõuteooria" populariseerimise versioon. Vandenõuteooriad on inimestele ikka "peale läinud"...

28 January 2008

Milleks meile-teile kirikut?

Kirik on Kristuse kehastus maa peal. Kui me aga võrdleme inimeste reakstioone Kristusele ja tänasele kirikule, siis need on erinevad. Kristust armastati ja Kristust vihati, õlgu ei kehitanud keegi. Kristusega olid kõige patusemad, aga samas ka need, kes teda kõige vähem sallisid.

Tema juurde saadeti isegi inimesi küsimustega, et saada talt vastuseid. Kristus tuli maailma, et see päästa.

Milleks on praegu kirik?

Nõustun viimase aastakümne ühe kõige mõjukama kirikujuhiga. Mehega, kes inspireerinud kümneid-ja-kümneid pastoreid Eestiski. Bill Hybels, kes ütleb: "Local church is the hope of the world."

Kogudus on Kristuse kehastus. Ära kehita õlgu.

Soovituslik lugemine - lingid ja podcastid

Täna pakume välja mõned viited, mida soovitavad lugeda meie blogijad. Seega võtke aega, et lugeda ja kuulata teiste kirjutatut/salvestatud

DAVE RAVE: Top 10 Things You Want to Stop Doing

Mars Hill Bible Church podcastid (iTunes'i link)

Head lugemist ja kuulamist.

24 January 2008

Good Exam

This past Sunday I took my Estonian Beginners exam. Upon completing this, I will be able to apply for a long term living permit. I hope I pass, and I feel pretty good about it, but you never know. The exam was pretty difficult. It took about 2.5 hours to complete all 4 disciplines. First I had to fill out an application and then write a letter. In the letter had to explain what I did at my new years eves party. After that it was the listening section of the exam. This was probably the easiest. Then the reading which was the most stressful and longest. I didn't really get to a point that I didn't know anything but sometimes it was a little confusing. I was able to make it through, but I hope I don't have to do it again. There were several exercises that were very difficult to complete including finishing the second half of a sentence. I started this section and then I realized that it wasn't just a sentence but a complete story and then I had to go back and change everything. It was with that I learned a part of the Estonian education system. If you change your answer on a test, you have to write "õige" next to the last answer, the one you want them to grade. I found it funny that I get to write correct on my own exam. I asked the administrator if i could write õige next to all of the answers, she didn't get the joke, or even that I was joking and took the paper from my hands and proceeded to walk me through the whole why we need to write "õige" process again. The conclusion of the exam was the oral portion. This was probably the easiest, but most stressful. I had to introduce myself, tell some interesting facts and then I got to have a conversation with another person taking the exam. My partner was Jegveia, a 70 year old retiree from Ukraine. The hardest part was she didn't speak or understand Estonian very well, so I would ask her a question and then there was a really long pause, followed by a few words, then another long pause, then a word or two more. The administrator was very helpful and told us both we did very well. I will find out in about 30 days how I did. Not sure why it takes 30 days to grade the exam, but it does. I will let you all know how I did.

22 January 2008

Blogipühakiri

Kujutage ette, et see blogi mingi hetk muutub piibliks ja inimesed hakkavad seda tsiteerima. Mõelgem, et ühel päeval on iga postitus (kokku 204) justkui kullatera -- mida aastatuhandeidki hiljem loetakse, pähe tuubitakse ja teistele õpetatakse.

Blogipühakiri, aastaist 2007-2008.

Kuidas peaks seda tulevikuinimesed lugema? Mis prille kandma? Mis küsimusi küsima... sest ma ju ei taha, et keegi jätaks tõelise moraali "verstapost missuguses" või "hajameelsetes noortes emades" kahe silma vahele.

Kui blogi oleks piibel, siis seda tuleks lugeda nagu piiblit. Ja pidada meeles vähemalt kahte asja:
1. Ükski asi ei saa tähendada seda, mida ta ei tähendanud tol ajal.
(nt mõni on tõlgendanud teise-põse-keeramise lugu poksimisreeglitega, aga juutidel vaevalt oli poksireeglid paigas)
2. Ükskõik, milliseid 1. ja 21. ja 27. saj olukordi me võrdleme, kui nad on oma olemuselt sarnased. Siis on Jumala sõna ja tahe sama meile, mis neile eile. (nt kui pühana elamine oli oluline siis, on ta oluline ka nüüd)

Aga nüüd mine loe päris piiblit. Saad elu tunduvalt kergemalt selgemaks.

Verstapost missugune

Verstapostid on head - aitavad muidu ühtlaselt, kiiresti ning sujuvalt liikuvasse ajavoolu lüüa sambad, mille külge riputada mälestusevanikud.

Täna täitus minu elus üks suur verstapost. Meie pere ustaval neljarattalisel Audil sai sõidetud 300,000km.

Keskkeakriisid tunduvad ka üha varem inimestel kätte jõudvat. Paljud mu 20-dnate lõpus olevad sõbrad mõtlevad, mis verstapostideni nad oma elus jõudnud on. Ning kas kusagil kauguses üldse on veel mõnda motiveerivat eesmärki või unistust, mille poole püüelda.

Kuidas sinuga lood on?

21 January 2008

Kultuuri kuulates

Öeldakse, et evangeelsed kristlased kuulavad vähe kultuuri. Nad kuulavad küll Piibli sõna ja Vaimu häält, aga kultuuri kuulavad nad vähe. Nad uurivad Piibli teksti tähendust. Ja on tähelepanelikud, mida ütleb neile nende südametunnistus. Aga kultuuri suhtes on nende kuulmine ja tähelepanelikkus nõrgavõitu.

Seda võib ka teisiti sõnastada. Päris pikka aega on vabakirikud -- ja laiemalt protestantlikud kirikud -- näinud tänuväärset vaeva tekstide eksegeesimisega. Aga hermeneutika on jäänud kuidagi kõrvale. Mida pühakirja teksti ütleb tänases päevas? Asi pole ju lihtsalt selles, et teada saada, mida mõtles tark Koguja, kui ta ütles, et "Igal asjal on oma aeg", või mida tähendasid Jeesuse sõnad tema kuulajatele, kui ta ütles "Õndsad on vaimus vaesed". Vaid asi on selles, mida need tähendavad täna meile.

Kuid sõnade tähendus on seotud kontekstiga, milles neid kuuldakse. Samuti inimeste valmisoleku ja kalduvuste ja veendumustega, kellele sõnad on adresseeritud. Ühesõnaga -- tähendus on seotud kultuuriga. Ei mitte absoluutselt... aga olulisel määral. Nii olulisel, et kui kultuuri ei kuula, siis võib juhtuda, et sõnad moonudvad. Järelikult -- et Piiblit mõista, tuleb õppida mõistma ka oma kultuuri, milles elad.

Lõpetuseks praktiline märkus. Kuulake ka Klassikaraadio ööülikooli saateid. Sattusin sellele internetilehele ja imestasin, et sealt võib nii palju põnevat leida. Autorid nagu piiskop Philippe Jourdan või preester Vello Salo, või teoloog Tõnu Lehtsaar -- kui otsida teoloogia poole pealt. Aga nende vestlustega ei maksa piirduda. Miks mitte kuulata Aleksei Turovski "Loomad Vanas Testamendis" või David Vseviovi "Ajalugu kui nauding" või Marju Lauristini "Müüdid meedias".