Kultuuri kuulates

Öeldakse, et evangeelsed kristlased kuulavad vähe kultuuri. Nad kuulavad küll Piibli sõna ja Vaimu häält, aga kultuuri kuulavad nad vähe. Nad uurivad Piibli teksti tähendust. Ja on tähelepanelikud, mida ütleb neile nende südametunnistus. Aga kultuuri suhtes on nende kuulmine ja tähelepanelikkus nõrgavõitu.

Seda võib ka teisiti sõnastada. Päris pikka aega on vabakirikud -- ja laiemalt protestantlikud kirikud -- näinud tänuväärset vaeva tekstide eksegeesimisega. Aga hermeneutika on jäänud kuidagi kõrvale. Mida pühakirja teksti ütleb tänases päevas? Asi pole ju lihtsalt selles, et teada saada, mida mõtles tark Koguja, kui ta ütles, et "Igal asjal on oma aeg", või mida tähendasid Jeesuse sõnad tema kuulajatele, kui ta ütles "Õndsad on vaimus vaesed". Vaid asi on selles, mida need tähendavad täna meile.

Kuid sõnade tähendus on seotud kontekstiga, milles neid kuuldakse. Samuti inimeste valmisoleku ja kalduvuste ja veendumustega, kellele sõnad on adresseeritud. Ühesõnaga -- tähendus on seotud kultuuriga. Ei mitte absoluutselt... aga olulisel määral. Nii olulisel, et kui kultuuri ei kuula, siis võib juhtuda, et sõnad moonudvad. Järelikult -- et Piiblit mõista, tuleb õppida mõistma ka oma kultuuri, milles elad.

Lõpetuseks praktiline märkus. Kuulake ka Klassikaraadio ööülikooli saateid. Sattusin sellele internetilehele ja imestasin, et sealt võib nii palju põnevat leida. Autorid nagu piiskop Philippe Jourdan või preester Vello Salo, või teoloog Tõnu Lehtsaar -- kui otsida teoloogia poole pealt. Aga nende vestlustega ei maksa piirduda. Miks mitte kuulata Aleksei Turovski "Loomad Vanas Testamendis" või David Vseviovi "Ajalugu kui nauding" või Marju Lauristini "Müüdid meedias".