Nurkavisatud unistused

"Kas sina oled kunagi verd andnud?" - see on üks lausetest, millega professionaalne müügikoolitaja Tiit Blank soovitas sessistressi infoagentide koolitusel tudengitega vestlust alustada.

Mina mõtlesin sellele, et ma tahaks verd anda vähemalt 10 aastat, ennem kui tegudeni jõudsin. Võibolla oled ka sina seda kogenud, et alguses tahad midagi väga teha, kuid ikka on mingeid põhjuseid (või viitsimatust) konkreetsete sammudeni jõudmiseks. Ja kui oled seda piisavalt pikalt edasi lükanud, siis aja möödudes hakkab siginema sinusse hirm. Mina näiteks hakkasin kartma, et järsku on see kogemus füüsiliselt valus. Loogiliselt mõeldes ei tohiks ju suur mees nõela karta, kuid nii see paraku oli. 3 kuud tagasi eelmiste verepäevade ajal said mu vabandused otsa. Ja hirmust sain ka jagu. Ning andsin verd. Üldse ei olnud valus ega hirmus. Hoopis hea tunne oli pärast, et sain midagi omalt poolt teiste jaoks teha.

Kuid järsku võime samasugust sündroomi näha ka oma elu teistes valdkondades?!
Kas sinu elus on täna järsku visioone - mis kunagi olid nii selged, unistusi - mis kunagi panid su pea pöörlema, mida sa oled lihtsalt edasi lükanud ning mis on siiani tegemata. Kas Jumal on sulle midagi kunagi selgelt öelnud, millegi tegemine lõpetada, millegi tegemist alustada, andnud unistuse mille poole püüelda või mida iganes. Kuid küll on olnud vabandusi, viitsimatust ning sinust sõltumatuid takistusi, mille tõttu sa pole tegutsema hakanud? Ja nüüd aja möödudes sa enam ei tunnegi seda sundust enam. Või tundub sulle see loogiliselt vaadatuna tobe. Ja lõppeks on sinusse hoopis siginenud kartus ja hirm. Nurkavisatud unistused...

(PS Meil kristlastena on üks kõnekäänd "Ma palvetan selle pärast veel!" See on pesuehtne vabandus enamjagu, sest tegelt me ei palveta selle pärast vaid lihtsalt kardame teiste inimeste arvamust või läbikukkumist).

Mina igatahes lähen täna uuesti verd andma! Teist korda elus. Ja olen uhke selle üle.

Jee! Mul sünnib tütar!

Eesti naised sünnitavad viimasel ajal väga kõvasti. Vähemasti Tartu toomel... nõnda siis olin ma kohustatud minema koos oma raseda soome-rootsi naisega onkoloogia kliinikusse, kus pärjati meid teatega: "Teil sünnib tütar!" Tõestusmaterjali tema soolisusest ma fotole ei jäädvustanud, sest see oleks liiga ropp. Ja minu tütar on juba üsna suur! (18nädalat)

Õigupoolest jagan seda uudist seepärast, et minu jaoks on see üks järjekordne rõõmulugu. See on midagi väga olulist. See puudutab mitme inimese elu.

Samas ei kujuta ma end ikka veel ette isana. Sest kindlasti olen ma teistsugune kui mu vanem vend Peep. Mitte parem või halvem, vaid lihtsalt teistsugune. Seda ma tean.

Aga eelkõige tahangi kõigile, kes seda postitust loevad, öelda üht: RÄÄKIGE RÕÕMULUGUSID! Seda teevad väga vähesed. Väga vähestel on silma näha arengut, positiivseid sündmuseid. Ja veel vähematel on julgust tulla välja konfliktitu materjaliga.

Palun ole Sina teistsugune!

Risttee koguduse ja noorteühenduse GoingUP juhatuse jaoks on see suur probleem. Oleme tegelikult juba mitu aastat arutanud, kuidas olla miitingutel positiivsemad. Rääkida kõigepealt sellest, mis on hästi läinud, millised on võidulood. Aga siiski väga ei õnnestu.

Ma isiklikult arvan, et inimestena pole me kuigi osavad edulugude vestmisel. Ja seeläbi teiste ülesehitamisel... ning mul on sellepärast natuke piinlik.

Varsti lõppeb Sessi-Stress... ma loodan, et ma oskan siis oma meeskonnakaaslaseid julgustada.
Varsti astuvad Risttee koguduse liikmeteks uued muudetud eludega inimesed... ma loodan, et ma oskan neid õigel viisil kallistada.
Ja kui varsti tuleb Greta koju, ma loodan, et ma oskan teda kuidagi üllatada.

Vaata, kui hästi oskavad sportlased rõõmustada! Jee, Tartu Rock rokib!

How to handle disappointment?

Since my last post was a little weak, I will hopefully do a better job this time.

I just came up from my special Leopold võimaline session as part of sessi stress. I wish I could relate to you a long story about how exciting the session was, but I have nothing to report, because no one was else was there except good old Leopold. What a bummer. I had made a special headband and some cool wrist bands. I had my sporty clothes on, my sport shoes. I burned a special cd with great workout music. I created an A4 sheet full of ideas and different exercises, but it was all for nothing. I sat there, stretched myself out a little, but when it came to show time, the lights when out and I was left in the dark. I made lots of jokes about how if no one comes its no big deal, but in reality, I wanted a room full of people for me to perform in front of and lead in the exercises I put together, but still it didn't matter.

So the question is how do you handle the disappointments in life? What do you do to move on or forget things? How do you react to this, do you get angry, sad, play the blame game? How do you view God or deal with God in these moments? Do you wonder why he allows you to fail? Do you feel like God is unjust? I sometimes go through these thoughts. I personally don't handle failure because I really enjoy working and making things a sucess and most of the time I can press forward and make something out of nothing, but not today. So what do you do and what do you think? I am waiting to hear from you!

DVD's

I have been working for a few days for this week at finishing this past seasons DVD's from Going UP. Its been a lot of fun to watch the amazing things that happened. I have laughed a lot at all the different dramas and videos. The dvd's are almost ready and I am wondering if there is an interest it people buying these. Of course I am not talking about a huge amount, just about the cost of production. These are primarily for our church and ministry family. Other churches that would like these I am more than willing to provide you a copy so you can use them in your events around Estonia.

If you are interested in this please write me an email, craig@goingup.ee and I then when they are ready, I will let you know.

Manitsemisest

Kas eestlase keelepruugis ongi enam sõna "manitsemine"? Või kui on, siis seostub see moraalilugemisega, käramisega, elukauge targutamisega. Vist...

Ma arvan, et mind manitseti täna. Isegi, kui ma päriselt ei nõustu manitseja argumentidega, oli selles kogemuses palju positiivset ja õppimist väärivat.

Sain hommikul telefonikõne. Keegi metsade vahel elav koguduseliige oli kuulanud Pereraadiost mu piiblitundi nelipühipäeva teemadel. Kasutasin seal ubkaudu sellist väljendit: esimese nelipühipäeva kõnelejad rääkisid tundmatuid keeli. See tundus mu heale kuulajale ja vestluskaaslasele ebatäpne. Tema meelest rääkisid apostlid ikkagi oma keelt ja ime seisnes selles, et erinevatesse rahvustesse kuuluvad kuulajad kuulsid teksti oma keeles...

Nojah, küllap oligi nii... Ehkki ega me ei tea, vahest rääksid apostlid kah tundmatuid keeli ja Vaim tõlkis selle imeviisil arusaadavaks kuulajate kõrvus. Nii et Jumala ime oli kahekordne. Mõne asja kohta tuleb öelda, et me ei tea päris täpselt...

Sellest väikesest asjast ei tasukski kõnelda, kui selles ei peituks suurem õppetund. Nimelt asjadest otse rääkimise õppetund. Ja kasu. Hindan kõrgelt mulle helistajat, keda ajendas soov oma seisukohta välja öelda, ja mind korrigeerida. Olime erineval arvamusel selles, kui drastilite tagajärgedega võib olla niisugune tõlgenduslik ebatäpsus. Aga mul oli võimalus omapoolselt asja täpsustada.

Me lõpetasime telefonikõne suuremate sõpradena ja lähedasemate inimestena Jumala rahva peres, kui olime enne. Niisugune manitsemine on igatahes hea asi. Ja vahest on selle võti vastastikuses lugupidamises. Minu meelest.

Heast suurepäraseks

Suhteliselt kerge on olla hea erinevates valdkondades.
Suhteliselt lihtne on juhina koostada meeskonda headest inimestest.
Suhteliselt kerge on leida head kirikut, head töökohta, häid suhteid perekonnas.
Suhteliselt lihtne on olla hea inimene.

Kuid ma olen sellest HEAst väsinud!
Tegelikult mind tõesti vihastab ja ajab närvi see, kui kergesti me inimestena (ning mina seal hulgas) rahuldume lihtsalt heaga. Heaks olemisega. Hea loomisega. Sest HEA on SUUREPÄRASE kõige surmavam vaenlane.

//-Ma ei tea kas sa oled lugenud Jim Collinsi raamatut "Heast suurepäraseks" ("Good to Great"). Raamatu räägib uurimusest, mis viidi 40 aasta jooksul läbi 1435 hea firmaga. Nendest eraldus 11 suurepärast firmat, mille edufaktoreid autor analüüsib. Tasub lugemist.-//

Igatahes ma olen väsinud olemast lihtsalt hea, töötama lihtsalt heas meeskonnas, osalema lihtsalt hea kiriku tekkeloos, sest ma näen potentsiaali suurepärasuseks! Ma olen väsinud nägemast seda, kuidas mu ümber on lihtsalt head kristlased. Kristlased kes rahulduvad sellega ja ei püüdlegi suurteks Jumala meesteks ja naisteks muutumise poole.

Kas ka sina oled väsinud olemast HEA?
Asume üheskoos looma ja otsima SUUREPÄRAST!

Inimene pole tank

Ma ei ole mingi valevorst kui ma ütlen, et teinekord tahaks lihtsalt juhtme seinast välja tõmmata ja kuhugi ära kaduda. Vahet pole need lähedased, lihtsalt kuhugi uttu kaduda ja unustada kõik. Kõik hea ja halb. Sest niikuinii on kõik nii õhkõrn ning elust ei oska va inimeseloom mõnu tunda.

Imelik, et sellised mõtted tulevad pähe just siis, kui midagi olulist teoksil on. Siis, kui olen plaaninud teisi päästa. Nende ellu astuda ja öelda: võta aeg maha, puhka. See on kõigest illusoorne stress... sa suudad!

Suure hulga raskusi lisab turjale Ootused. Et sa lihtsalt pead lõpetama! Et sa pead olema hea juht! Ei, rohkem veel... sa pead seejuures suutma majandada nii, et perekond ei saa kannatada! By-the-way, sina oled määratud olema teistele eeskujuks. Pea seda meeles!

Sa pead kooli lõpetama! Sa pead järgmisel nädalal suutma viia Risttee tudengiprojekti Sessi-stress ellu nii, et keegi ei vingu, kõik on rõõmsad, kõik tänavad Jumalat! Ja kui kriitikat peaks tulema, olgu sul seda tarkust ja paksu nahka seista sirgelt ja siiski, nii et kõik saavad üles ehitatud!

Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks.

Aga kuna sa tead, kuna miski sind tapab? Inimene pole tank.

Kuulan Beethooveni seitsmendat sümfooniat, äsja on öelnud kolm-neli inimest järjekordsed Ei´d. Üks kann on hakanud suurest arvuti-ees-istumisest valutama. Kõik, mis silme ees virvendab, on lõputu to do list...

Miks see maailma-päästmine nii raske peab olema?

Pildid stressis kõrghariduse omandajatest joonistas Risttee koguduse üks kunstnikest Zildre, Joonas Sildre.