Täna hommikul ärkasin oma onu Peetri telefonihelina peale. Kuna ta tavaliselt mulle nii vara ei helista, siis on järelikult midagi olulist. Et mitte Emmat äratada, siis panin telefoni vaikseks. Ei pidand pikalt ootama, kui juba 5 minuti pärast oli telefonis SMS Petsilt, mis ütles: "Neeger! Osta päevaleht! Ilus inimene!" No ma siis läksin ja ostsin.
On pühapäev, 22. juuli. On Tartu ja Atlantise kõrval olev park. On kell 11. On Risttee kogudus. On bänd. On kunstnik härra Sildre (ma pole kindel, kas see on seesama härra Sildre, keda koteeritakse üheks Eesti paremaks koomiksikunstnikuks, aga küllap ta on). On Ruth, Simson ja Joosep. Nemad on piltidel. Ja on bänd. On jumalasõna. On noor, 29-aastane pastor Peep. On reporter Andres Keil.
Nii algab tänases Eesti Päevalehes olev terve lehekülje pikkune arvamusartikkel Risttee eelmise pühapäeva pargiteenistusest.Kogu artikli võid leida siit!
Ma naersin mitu korda seda artiklit lugedes südamest. Ah et siis selliselt me siis väljapoole paistame. Andres Keil humoorikat kirjeldust tasub kindlasti meil kõigil lugeda.
Aga meie kohtume juba sellel pühapäeval algava "Väike aga vägev" piibliseeria raames Näituse 26 aadressil.
|