Siiani olete saanud siin lugeda Toivo, Craigi, Märdi ja Peebu kirjutatut. Tänasest saate lisaks neile lugeda ka külaliskirjutate postitusi. Tänane külaline on Peeter Vardja ehk rekkamees Pets nagu mõnes blogis teda nimetatud on. Peeter reisib palju, mõtleb palju ja lisaks jagab oma mõtteid ka avalikusega oma isiklikus blogis.
Risttee hall kardinal Taavi palus, et ma külalisblogijana ühe jutu kirjutaks. Kuna on kristliku koguduse blogi, siis peab ja jutt kristlik olema. Mõtlesin küll, mida ometi kristliku teema kohta kirjutada. Sest kui olen neid nn raamatuid lugenud, siis olen ikka leidnud, et Jumalast nad kirjutavad kõige vähem, vaid pigem endast. Loodus räägib Jumalast palju rohkem, kui kiriku kanstlist kuulda saab. Aga siis minu jutt.
Kuna minu nimi on Peeter, siis kellest ma ikka kirjutan kui mitte Peetrusest. Peetrus oli harimatu ja kirjaoskamatu lihttööline. Siimon Galilea järve äärest. Ega ta kirjutama ei õppinudki, tema kaks kirja kirjutas hiljem ka Silvanus. Aga nende paari aastaga, mis ta veetis Jeesuse ja teiste jüngritega, arenes ta kõvasti. Millegipärast pandi ta jüngrite seas liidrikski. Jeesus ise muutis ta nime Siimonast Peetruseks. Jeesuse väljend oli: sellele kaljule rajan ma oma koguduse. Jeesus ütles ka temale, et sulle ma annan taevariigi võtmed ........ Siis veel sööda ja toida mu lambaid. Lähtepositsioon oli ju supertugev.
Eriti kui apostilite tegudes mässab jalutuga ja Tabiitaga.
Aga ometi varjutas kogu tegevuse Paulus. Kui Apostilite Tegude peale mõtelda, siis on see nagu Pauluse teod, kuigi ka Peetrus ja Johannes lasksid mööda maad ringi.
Sellest minnakse kuidagi muidu mööda. Kui uue testamendi kaardilisa vaadata, siis ikka Paluse teekonnad seal on kirjas. Silme ette ei tule ühtegi Peetruse misjonireiside kaarti. Kas siis see, keda peetakse üldise kristliku kiriku (katoliku kiriku) rajajaks ja esimeseks paavstiks, kas see mees siis ebaõnnestus. Kas Jeesuse valik oli vale. Kas Jumal valis ise esiapostliks Pauluse. Kui praegu maailmas ringi vaadata, siis ikka Pauluse vaim valitseb enamus kirikutes.
Ei, Peetrus ei ebaõnnestunud. Ta tegi, mis tegema peab. Oma harimatusele ja kirjaoskamatusele vaatamata. See et haritud ja vitaalne Paulus tegi rohkem, ei varjuta Peetruse osa mitte karvavõrdki.
Keegi meist ei tea lõpuks, mis osa Peetrus tegelikult on kiriku ajaloos mänginud, aga ta täitis oma osa.
Minu kummardus temale.
Minu kummardus paljudele inimestele, kellest me midagi ei tea, aga kes on täitnud oma osa.
Minu kummardus ka neile, kes on saanud mingi suure visiooni, aga nii pole just läinud kui tema ja ta lähedased näinud on. Aga ikka nad on püüdnud elada ja teha väärikalt oma tööd.
05 November 2007
Külalisblogija rekkamees Pets mõtleb Peetruse peale.
Kirjutas risttee kell 09:00
Sildid: kirik, külalisblogija, mõtisklus
Subscribe to:
Comment Feed (RSS)
|