Vaadates uudiseid aasta isast

Eile oli isadepäev. Vaatasin AK-st uudiseid. Lembit Peterson sai aasta isaks. Hästi tore. Nii sümpaatne inimene, isa, lavastaja, kultuuritegelane. Igatahes võib tunda rõõmu, et 1910. aastal Ameerikas alustatud isadepäeva pidamise traditsioon on Eestis elujõuline. Näete, Ameerikast võib ka midagi head tulla :)

Paar mõtet, mis tekkisid eilset uudistesaadet vaadates.

Kõigepealt see, et ühiskond tegelikult väärtustab terveid perekondi. Mis sellest, et ajakirjandus ja filmikunst ja ümbritseva elu surve mõnikord jätab teistsuguse mulje. Et tasakaaluka pere uudis ületab uudisekünnise, on ju märk omaette. Muidugi, vahest on see uudis mitte ainult sellepärast, et tiitli üleandmisel osales Vabariigi President ja proua Evelin Ilves, vaid natuke ka sellepärast, et eeskujuks seadmist väärivaid peresid on päris vähe järele jäänud. Nii et uudis kui haruldus. Aga seda valjemalt peaks sellest rääkima.

Teine mõte: oli nii sümpaatne lugeda tänasest Postimehest, kui lihtsalt ja ilma poosita Lembit Peterson rääkis usu tähtsusest nende perekonnas. Et nende pere on katoliiklased, ja et usulised tõed annavad aluse lastekasvatamisel, ja et tuleb julgeda olla õrn, ja et õpetust tuleb rakendada oludele vastavalt. Jällegi tähelepanek -- kristlusest rääkis ajakirjandus tänu ühe pere ja pereisa eeskujule positiivselt, kuidagi normaalses toonis. Vabakoguduslikus keeles öeldes -- seegi on evangeelium.

Me eestlased kardame ju liiga isiklikuks minna, aga isikliku märkusega lõpetan. Eile sain natuke juurde tahtmist olla natuke parem isa. Ma arvan, et ei tee mingeid radikaalseid muudatusi oma isaksolemises -- aga püüan võtta oma laste jaoks natuke rohkem aega. Ja abikaasa jaoks ka. Näiteks, et ei hakka rääkima kui väsinud ma olen, kui poisid tahavad, et loeksin õhtujuttu. Vaid loen hea meelega. Pealegi on need jutud toredada ja õpetlikud. Ja et naisega lähen kah mõnikord sisseoste tegema või õhtusöögile -- kui tihedamini ei jõua, siis kord kuus või nii. Nagu Tootsi õppetükkidega -- et võib teha pool, aga siis täie südamega ja hea meelega. :)