Sisemise muutuse teekond

Olen olnud viimased päevad Eestist ning seal ülekeevatest olukordadest ning emotsioonidest eemal. Nimelt Tsehhi mägismaal Josiah Venture kevadseminaril, mille eemaks on sedakorda „After God’s Own Heart”.

Üks mõte, mis mu sees esimesete päevade jooksul eriliselt helisema on jäänud, kõlab järgmiselt: Sa võid kogu eluks jääda pidama ühte ja samasse kohta.

See on pannud mu mõtlema, et kas mina olen selline inimene. Kui ma võrdlen ennast praegu sellega milline ma olin 5 aastat tagasi, siis millised muutused on minus selle ajaga toimunud? Võrreldes eelmise aastaga? Eelmise kuuga?

Kas ma olen koos Jumalaga ühel muutumise teekonnal?

Sest ma olen oma elus ikka ja jälle näinud, et muutuse teekonnal olemine ei ole ühekordne otsus. See nõuab uut otsust. Uut algust. Uut pühendumist. Lausa iga päev.

Just äsja algas meil vaikne aeg. See on aeg, mil me igaüks konverentsil osalejates saame olla täiesti üksinda, ning lasta Vaimul, Jumala sõnal ning oma elus olevatel lähedastel inimestel enda vastu kõnetada, ning lasta valgust paista nendele valdkondadele, milles me vajame ühte uuenemist ning edasiminekut.

Ma mõnda asja neist juba tean, sest Jumal on neid mulle lausa viimase nädala jooksul väga selgelt näidanud. Kindlasti on neid aga veel.

Minu igatsus on olla ühel muutuse teekonnal koos Jumalaga. Kas poleks vägev, kui näiteks 5 aasta pärast ma saaksin kellegagi kokku, kes ütleks „Vow, kas sa oled ikka seesama Peep, keda ma omal ajal tundsin...?!”