Hand-made in Tartu Theological Seminary

Sel aastal -- juba teist aastat järjest -- on Tartus asuva Kõrgema Usuteadusliku Seminari töötajad ja tudengid teinud ise jõulukaarte. Koostööparteneritele saatmiseks. Kokku umbes paarsada kaarti. Tean seda, sest lisaks Risttee kogudusele olen seotud ka seminari tööga.

Asi pole ju lihtsalt selles, et käeline tegevus on tore. Ja et see soodustab ajutegevust :) Või et muud ei ole teha. (Muidugi pärast loenguid...) Asi on rohkemas.

Kuidas muuta jõulude tähendus soojemaks ja isiklikumaks? Jõuludes on nii palju ebaisikulist klantslikkust. Ostetud jõulukaardid on ju ilusad, aga kuidagi trafaretsed. Aga inimesed, kellele jõulude ajal mõtleme, on kõik erinevad ja meiega erinevatel viisidel seotud.

Sellepärast näen hand-made kaartide tegemises sümboolset jõudu. Iga kaart on kordumatu, nagu ka inimesed ja kogudused ja asutused, kellele need saadetakse. Ja pealegi on koos tore tegutseda -- see suurendab ka osadust asutuse enda sees.

Ma ei arva, et kõik peaks hakkama ise kaarte tegema. Aga natuke vaeva näha, kuidas panna jõulusoovidesse midagi tähendusrikast, midagi meist endist, seda tasub küll teha. Ja võtta mõned minutid aega, et mõelda just sellele inimesele, kellele kaart teele läheb. Kasvõi ostetud kaardile teksti mõeldes ja kirjutades... Ütle midagi isiklikumat, kui lihtsalt "Häid pühi!". Ja kes oskab, võib ju ümbrikku panna koos kaardiga ka nähtamatu õnnistuspalve.