Ilma moraalita pole vabadust

Ilma moraalilta pole vabadust! -- See oli Vene Õigeusu Kiriku partiarhi Aleksius II sõnum Euroopa Parlamendis Strassbourgis 2. oktoobril sel aastal. Patriarh rõhutas Euroopa kultuuri ja teaduse kristlikke juuri. Ja seda, et kristlike põhimõtete ja kristlike struktuuride marginaliseerimine ühiskonnas nõrgendab viimaks sellesama ühiskonna alustalasid.

Hilisemates diskussioonides ja järelkajades sai patriarhi kõne kriitika osaliseks. Et patriarh polevat piisavalt tolerantne... Näib, et tolerantsus ise muutub Euroopas üha ründavamaks ja agressiivsemaks. Hm, kas terminite vastuolu? Või karm tegelikkus?

Asjal on veel üks huvitav pool. Nimelt nädalapäevad pärast patriarhi kõnet avaldas Venemaa Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liidu välissuhete osakond õigeusu kirikupea seisukohti toetava kirja. Baptistid, kes oma 140 aastase ajaloo jooksul Venemaal on kogenud kitsendusi ja tagakiusu mitte ainult riigi, vaid ka Vene õigeusu kiriku poolt, on moraalsete väärtuste eest seismisel sellesama traditsioonilise suurkirikuga "ühes paadis".

Ehkki ma tean, et sõnumi kaalukus sõltub suuresti sellest, kes seda ütleb, olen siiski veendunud, et üleskutset moraalsele põhimõttekindlusele tasub tõsiselt võtta -- isegi kui see tuleb Venemaa patriarhi suust. Pealegi on patriarh Eestist pärit!

Kui me ei oska hoida moraalseid väärtusi, ei oska me hoida ka vabadust! -- See on kõva sõna! Üks kõvemaid viimasel ajal, mida olen kuulnud.