Kas teate mis juhtub, kui sa poed ühte voodisse 8-kuud raseda naise (kes pole sinu naine) ning tema abikaasaga? Ma olen seda teinud mitmeid kordi ja tulemus pole kõige parem.
Päris lapsest peale on mu üks kõige paremaid sõpru olnud minust 22 aastat vanem Onu Pets (tema blogi vaata siit). Ma olin 4 aastane kui Petsi abikaasa Maarja ootas 8-kuud oma esimest last ning nad elasid sellel suvel meie juures. Hommikuti jooksin ma ikka allakorrusele, kus Pets ja Maarja ööbisid ning pugesin nende voodisse, et äratada üles Pets ning alustada taas ühte toredat ning positiivset päeva temaga. Aastaid polnud mul mingit mälestust, et ma midagi sellist tegin. Kuid umbes viis aastat tagasi Maarja hakkas esimest korda mulle rääkima, et endiselt ta kannab oma südames teatud mälestust nendest hommikutest. Ning eelkõige seda, kuidas ta abikaasa Pets oli nõus kohe hommikult hakata möllama oma 4-aastase väikese õepojaga, unustades otsekuid oma 8-kuud raseda naise.
Igatahes, Maarja ja Pets on supertoredad ja minu elus väga suurt rolli mänginud. Nende kodu on olnud alati otsekui teiseks koduks minu jaoks (kuigi nad elavad Tallinnas ning õige tartlasena ma ei suuda seda linna täielikult aksepteerida). Kuna me oleme viimased 2 pühapäeva rääkinud Ristteel mida tähendab olla Koduks kõigile, siis tegime ka lühikese intervjuu Petsiga sellest, mida tema näeb kodus. Olgu siis mu ühe parima sõbra, Onu Petsi sõnad meie saatjateks tänasel päeval:
02 October 2007
Raseda naisega ühes voodis
Subscribe to:
Comment Feed (RSS)
|