Mikael Agricola palve ja Eesti sünge sügis

Mikael Agricola oli Soome kirjakeele rajaja ja reformatsiooni "maaletooja" Soomes ja Rootsis. Suri aastal 1557, nii et 450 aastat tagasi. Mõtlen Agricolale mitmel põhjusel.

Esiteks, käisin just Soomes. Soome ja Eesti vahel on suhete sildu mitmeid. Huvitav, kas keegi on kokku lugenud, kui palju eestlasi elab Soomes? Aga Mikael Agricola ja tema ainus poeg Christian Agricola kehastavad üht sajanditevanust silda. Nimelt sai Christian Agricola 1584. aastal Tallinna piiskopiks.

Teiseks, juba 16. sajandil, kui keegi veel ei rääkinud infoküllusest, oskas Agricola kirjutada lühidalt. Tema kuulus katekismus ABCkirja koosnes kuueteistkümnest leheküljest. Nojah, olgem ausad, ta kirjutas ju ka hariduse- ja usualase Rucouskirja, milles umbes 900 lehekülge.

Kolmandaks, mõteln Agricolale ka sellepärast, et üks mu sõber saatis mulle Agricola kirjutatud palve, mis sügisesel hämaruseajal mõjub värskendavalt. Killuke päikesevalgust sügise sünguses. Mu sõber on veendunud, et tegemist on "võimsa palvega". Püüan selle eesti keelde panna:

Tule, Püha Vaim,
saada taeva kirkus me üle.
Tule, vaeste abimees.
Tule, andide tooja.
Tule, südamete valgus,
sina parim julgustaja,
hinge kallis külaline
ja soe puudutus.
Töö vaevas oled sa leevendus,
kõrbekuumuses värskendus,
murede keskel lohutus.
Imepärane valgus,
täida südame sopidki neil,
kes jäävad sinu turvale.
Ilma sinu väeta
kõik tumeneb ja moondub.
Pese, mis määrdunud,
kasta, mis kuivanud,
paranda, mis haavatud.
Murra, mis tõrges,
soojenda, mis külm.
Otsi kõiki, kes on eksinud.
Kingi uskujaile, kes sulle loodavad,
oma pühad annid.
Kingi vahvastatud usk,
kingi õnnis lahkumine,
kingi igavene rõõm.